30.1.2010
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 24/39
Evets Corp. 26. novembril 2009 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (esimene koda) 23. septembri 2009. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-20/08 ja T-21/08: Evets Corp. versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
(Kohtuasi C-479/09 P)
2010/C 24/69
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Evets Corp. (esindaja: solicitor S. Ryan)
Teine menetluspool: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Apellandi nõuded
—
tühistada Esimese Astme Kohtu otsus;
—
sedastada, et tähtaja ennistamise taotlus esitati määruse nr 40/94 (1) artikli 78 lõikes 2 ette nähtud tähtaja jooksul;
—
saata kohtuasjad Esimese Astme Kohtule tagasi, et viimane saaks asjad saata omakorda tagasi apellatsioonikojale sisulise otsuse tegemaks küsimuses, kas asjaomaste kaubamärkide pikendamiseks on kõik võetavad meetmed võetud;
—
mõista Euroopa Kohtu ja Esimese Astme Kohtu menetlusega seotud kulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.
Väited ja peamised argumendid
1.
Apellatsioonkaebus puudutab määruse nr 40/94 artikli 78 lõike 2 alusel esitatud tähtaja ennistamise taotlust. Asjaomase kaubamärgi kehtivus lõppes, kuna registreeringu pikendamise lõiv jäi tasumata.
2.
Kaubamärgiomanik oli kohustanud kolmandat isikut maksma registreeringu pikendamise lõivu. Mittetahtliku vea tõttu jäi registreeringu pikendamise lõiv ettenähtud ajal aga tasumata.
3.
Ühtlustamisamet teavitas asjaomase kaubamärgi registrist kustutamisest kaubamärgiomaniku esindajale, kelleks ei olnud pikendamise lõivu maksmiseks kohustatud kolmas isik. Esindaja edastas nimetatud teated kaubamärgiomanikule, kes sai need kätte mõne päeva pärast.
4.
Seejärel esitas kaubamärgiomanik määruse nr 40/94 artikli 78 lõike 2 alusel tähtaja ennistamise taotluse. Nimetatud taotlus esitati enne kahe kuu möödumist ajast, mil omanik ise sai registrist kustutamise teated kätte, kuid enam kui kahe kuu möödumise järel ajast, mil need sai kätte tema esindaja.
5.
Määruse nr 40/94 artikli 78 lõige 2 näeb ette, et taotlus tuleb esitada kirjalikult kahe kuu jooksul alates tähtaja möödalaskmise põhjuse äralangemisest. Käesoleva apellatsioonkaebuse raames tekkiv küsimus puudutab selle tähtaja alguse kindlaksmääramist.
6.
Omanik väidab, et arvesse võetav kuupäev on see päev, mil ta sai teate kätte. Ta võttis kolmandalt isikult vastutuse tasuda registreeringu pikendamise lõiv ise. Omanik sai veast teada ja tähtaja möödalaskmise põhjuse kõrvaldada alles siis, kui ta oli saanud teate tegelikult kätte.
7.
Samas nõustus Esimese Astme Kohus ühtlustamisameti seisukohaga, et arvesse võetav kuupäev on päev, mil omaniku esindaja sai ühtlustamisameti saadetud teate kätte. Ühtlustamisamet põhistas seda seisukohta määruse nr 2868/95 (2) eeskirja 77 sätetega, mille kohaselt „[o]n sellel, kui ühtlustamisamet edastab nõuetekohaselt määratud esindajale teateid või muud informatsiooni, mõju sama, nagu oleks need edastatud esindatavale isikule”.
8.
Omanik väidab käesoleva apellatsioonkaebuse raames, et:
i)
Määruse nr 2868/95 eeskirja 77 asjaomase sätte eesmärk on näha ette alus, mille põhjal on juhul, kui ühtlustamisamet saadab poole esindajale teate valdkonnas, milles viimasele on antud tegutsemisõigus, ühtlustamisamet täitnud oma teavitamiskohustust. Ühtlustamisametil ei ole kohustust teha midagi enamat. Käesolevas asjas ei ole see asjakohane.
ii)
Registreeringu pikendamise lõivu tasumise tähtaja osas langeb „möödalaskmise põhjus” ära siis, kui kaubamärgiomanik ise ja/või isik, keda ta on lõivu tasumiseks konkreetselt kohustanud, saab mittetahtlikust maksmatajätmisest tegelikult teada. Teistsugune järeldus takistaks sel sättel oma eesmärki täita: eelkõige on volitatud esindaja tähtaegadest alati teadlik ja eeldatakse, et ta teab kohaldatavaid tähtaegu, seega ei oma temale ühtlustamisameti teadete saatmine tavaliselt niikuinii tähtsust.
iii)
Registreeringu pikendamise lõivu tasumine on lihtne rahatehing, milleks juristi esindama ei ole vaja. Pool võib tasuda lõivu ise või määrata seda tegema kolmanda isiku. Kui poole „esindajat” — kes on poolt ühtlustamisameti menetlustes esindanud — ei ole registreeringu pikendamise lõivu maksmiseks konkreetselt kohustatud, ei oma maksmata jätmise teate saatmine sellele esindajale tähtsust; tegemist ei ole teatega poolele ja seda ei saa vastavaks teateks ka lugeda. Nimetatud esindaja ei ole õiguslikult kohustatud kõnealusele teatele reageerima (olgugi et professionaalse viisakuse poolest võib ta selle oma kliendile edastada).
iv)
Kõnealustel asjaoludel ei ole muudel eesmärkidel määratud esindaja registreeringu pikendamise lõivu tasumiseks „nõuetekohaselt määratud esindaja”. Seega ei täida asjaolu, et teade on talle saadetud, määruse nr 2868/95 eeskirja 77 tingimust ega too kaasa samastamist, mis selles ette nähakse.
v)
Kokkuvõetult on arvesse võetav isik see, kes vastutab asjaomase tehingu sooritamise eest. Taotluse esitamise tähtaeg saab hakata kulgema alles ajast, mil see isik saab järgimata jäetud tähtajast teada.
vi)
Olgugi et rangelt võttes ei oma Euroopa patendikonventsiooni sätted ühenduse õiguse tähenduses siduvad, tuleb neid kindlasti olulisel määral arvestada. Kui Euroopa Patendiamet on identselt sätestatud normi kohaldamist oma praktikas käsitlenud, on väga soovitav, et seda sõnastust tõlgendataks sama moodi. Kui tõlgendused erinevad, peab üks neist olema väär. Apellant väidab, et Euroopa Patendiameti paralleelsed otsused ja nende põhjendused on õiged.
(1) Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146).
(2) Komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 303, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 189).
Full & Egal Universal Law Academy