1.8.2009
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 180/52
4. mail 2009 esitatud hagi — Budapesti Erőmű versus komisjon
(Kohtuasi T-182/09)
2009/C 180/97
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Budapesti Erőmű Rt. (Budapest, Ungari Vabariik) (esindajad: solicitor M. Powell, advokaadid C. Arhold, K. Struckmann ja A. Hegyi)
Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon
Hageja nõuded
—
Tühistada komisjoni 4. juuni 2008. aasta otsus riigiabi asjas C 41/05 osas, mis kohaldub hageja poolt sõlmitud elektrienergia ostulepingutele;
—
mõista kohtukulud välja kostjalt;
—
võtta kõik alternatiivsed või täiendavad meetmed, mis on vajalikud hea õigusemõistmise huvides.
Väited ja peamised argumendid
Hageja palub tühistada komisjoni 4. juuni 2008. aasta otsuse C (2008)2223 (lõplik) osas, millega tunnistatakse ühisturuga kokkusobimatuks Ungari ametiasutuste poolt antud abi teatud elektrienergia tootjatele Ungari riigile kuuluva elektrienergia edasimüüja Magyar Villamos Muvek Rt (edaspidi „MVM”) ja kõnealuste tootjate vahel enne Ungari ühinemist Euroopa Liiduga sõlmitud elektrienergia ostu-müügi kestvuslepingu (edaspidi „ostuleping”) näol [asi 41/2005 (endine NN 9/2005) — Ungari luhtunud kulud]. Vaidlustatud otsuses käsitletakse hagejat väidetava riigiabi saajana ja kohustatakse Ungarit väidetav riigiabi koos intressidega hagejalt tagasi nõudma.
Esimese väitega väidab hageja, et komisjon leiab vääralt, et meetmeid tuleb hinnata Ungari Euroopa Liiduga ühinemise ajal. Selle asemel oleks komisjon pidanud hindama, kas hageja ostulepingud sisaldasid nende sõlmimise hetkel faktiliste ja õiguslike asjaolude seisukohast riigiabi. Lisaks väidab hageja, et komisjon rikkus EÜ artikli 87 lõiget 1 ja tegi ilmselge hindamisvea leides, et ostulepingud annavad majandusliku eelise. Lisaks leiab hageja, et komisjon kohaldas valesti Ungari ühinemislepingut ja nõukogu määruse nr 659/1999 (1) artikli 1 punkti b alapunkti v („Menetlusmäärus”).
Hageja väidab ka, et vastupidi komisjoni arvamusele, ei olnud tegemist konkurentsi moonutava mõjuga ning ühinemislepingu IV lisa ei loetle ammendavalt abiprogramme, mida saab pidada olemasolevaks abiks, vaid sätestab vaid erandi põhimõttest, mille kohaselt käsitletakse enne ühinemiskuupäeva antud abi kui olemasolevat abi. Lisaks väidab hageja, et rikutud on EÜ artikli 87 lõiget 3 koostootmise kohta käiva võimaliku riigiabi erandi osas, EÜ artikli 86 lõiget 2, EÜ artikli 88 lõikeid 1 ja 3 ning menetlusmääruse artiklit 14 olemasoleva individuaalse abi tagastamise osas.
Teise väite alusel väidab hageja, et komisjonil puudus pädevuse ostulepingute hindamiseks, kuna need olid sõlmitud enne Ungari ühinemist Euroopa Liiduga.
Kolmandaks väidab hageja, et komisjon rikkus peamisi menetlusnõudeid nagu õigus olla ära kuulatud ja hoolika ja erapooletu uurimise kohustus. Lisaks leiab hageja, et komisjon rikkus peamisi menetlusnõudeid kui ta viis läbi üldise ostulepingute hindamise ilma, et ta oleks hinnanud iga ostulepingu peamisi tingimusi eraldi. Hageja sõnul peab selleks, et hinnata, kas ostulepingud sisaldavad riigiabi, hindama, kas nad annavad tootjatele majandusliku eelise ning selle tuvastamiseks on peamine hinnata iga ostulepingut eraldi. Lisaks leiab hageja, et komisjoni lähenemine kasutatava hindamismeetodi osas asjakohase hindamise läbiviimisel, et tuvastada, kas oluline arv individuaalabiprogramme kujutab endast riigiabi, oli ebasobiv. Juhul kui ostulepinguid oleks saanud käsitleda olemasoleva abina, oleks komisjon pidanud järgima EÜ artikli 88 lõikes 1 ja menetlusmääruse artiklis 18 sätestatud sobivaid menetlusmeetmeid.
Neljanda väite alusel leiab hageja, et vaidlustatud otsus rikub EÜ artikli 235 sätestatud põhjendamiskohustust.
Lõpuks väidab hageja viienda väite alusel, et komisjon kuritarvitas oma riigiabi reeglite kohast pädevust kui ta võttis vastu negatiivse otsuse EÜ artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse alusel, millega ta nõudis ostulepingute lõpetamist ilma, et ta oleks majanduslikku eelist kindlaks teinud.
(1) Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339)
Full & Egal Universal Law Academy