5.5.2012
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 133/3
Euroopa Kohtu (kolmas koda) 15. märtsi 2012. aasta otsus (Corte di Appello di Torino (Itaalia) eelotsusetaotlus) — SCF Consorzio Fonografici versus Marco Del Corso
(Kohtuasi C-135/10) (1)
(Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused infoühiskonnas - Rooma konventsiooni, TRIPS-lepingu ja WPPT vahetu kohaldatavus liidu õiguskorras - Direktiiv 92/100/EÜ - Artikli 8 lõige 2 - Direktiiv 2001/29/EÜ - Mõiste „üldsusele edastamine” - Raadios üle kantud fonogrammide üldsusele edastamine hambaravikabinetis)
2012/C 133/04
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Corte di Appello di Torino
Põhikohtuasja pooled
Hageja: SCF Consorzio Fonografici
Kostja: Marco Del Corso
Menetluses osales: Procuratore generale della Repubblica
Ese
Eelotsusetaotlus — Corte di Appello di Torino — Roomas 23. oktoobril 1961 allkirjastatud teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvahelise konventsiooni, intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-leping) ja Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) esituse ja fonogrammide lepingu (WPPT) vahetu kohaldatavus ühenduse õiguskorras — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, lk 10; ELT eriväljaanne 17/01, lk 230) artikli 3 lõike 2 tõlgendamine — Mõiste „üldsusele edastamine” — Raadios üle kantud fonogrammide üldsusele edastamine hambaravikabinetis
Resolutsioon
1.
Marrakechis 15. aprillil 1994 allkirjastatud ja nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsusega 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994), heaks kiidetud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu 1C lisaks oleva intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu ja Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) 20. detsembri 1996. aasta esituste ja fonogrammide lepingu sätted on liidu õiguskorras kohaldatavad.
Kuna Roomas 26. oktoobril 1961 vastu võetud teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvaheline konventsioon ei kuulu liidu õiguskorda, ei ole see konventsioon selles õiguskorras kohaldatav, kuid tekitab siiski liidu õiguskorras kaudseid tagajärgi.
Eraõiguslikud isikud ei saa kõnealusele konventsioonile ega nimetatud lepingutele vahetult tugineda.
Nõukogu 19. novembri 1992. aasta direktiivis 92/100/EMÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivis 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas sisalduvat mõistet „üldsusele edastamine” tuleb tõlgendada lähtuvalt selles konventsioonis ja eespool viidatud lepingutes sisalduvatest samaväärsetest mõistetest ning sel viisil, et see mõiste jääb nende õigusaktidega kooskõlla, võttes arvesse ka selliste mõistete konteksti ja intellektuaalomandi valdkonnas asjakohaste lepingusätetega taotletavat eesmärki.
2.
Mõistet „üldsusele edastamine” direktiivi 92/100 artikli 8 lõike 2 tähenduses tuleb tõlgendada nii, et see ei hõlma sellises hambaravikabinetis, nagu on kõne all põhikohtuasjas, vabakutselise tegevuse raames fonogrammide tasuta ülekandmist patsientide jaoks, kes saavad neist osa oma tahtest sõltumata. Järelikult ei anna niisugune ülekandmine fonogrammitootjatele õigust saada tasu.
(1) ELT C 134, 22.5.2010.
Full & Egal Universal Law Academy