9.7.2011
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 204/11
Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 19. mai 2011. aasta otsus (Tribunal Superior de Justicia de Castilla y León (Hispaania) eelotsusetaotlused) — David Barcenilla Fernández (C-256/10), Pedro Antonio Macedo Lozano (C-261/10) versus Gerardo García SL
(Liidetud kohtuasjad C-256/10 ja C-261/10) (1)
(Direktiiv 2003/10/EÜ - Kokkupuute väärtused - Müra - Kuulmiskaitse - Kasulik mõju)
2011/C 204/19
Kohtumenetluse keel: hispaania
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Tribunal Superior de Justicia de Castilla y León
Põhikohtuasja pooled
Hagejad: David Barcenilla Fernández (C-256/10), Pedro Antonio Macedo Lozano (C-261/10)
Kostja: Gerardo García SL
Ese
Eelotsusetaotlus — Tribunal Superior de Justicia de Castilla y León — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. veebruari 2003. aasta direktiivi 2003/10/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega (seitsmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 42, lk 38, ELT eriväljaanne 05/04, lk 300) tõlgendamine — Müraga kokkupuute taseme ületamine, mis toob kaasa meetmed kokkupuute vältimiseks või vähendamiseks — Direktiivi kasulik mõju
Resolutsioon
1.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. veebruari 2003. aasta direktiivi 2003/10/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega (seitsmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta direktiiviga 2007/30/EÜ, tuleb tõlgendada selliselt, et ettevõtja, kus töötajate päevane müraga kokkupuute tase ületab 85 dB(A) (mõõdetud, arvestamata individuaalsetest kuulmiskaitsevahenditest tingitud sumbumist), ei täida selles direktiivis ette nähtud kohustusi pelgalt sellega, kui ta annab töötajale sellised kuulmiskaitsevahendid, mille summutamisomadused võimaldavad viia töötaja päevase müraga kokkupuute taseme alla 80 dB(A), kuna sellel tööandjal on kohustus rakendada tehniliste ja/või organisatsiooniliste meetmete programmi müraga kokkupuute vähendamiseks alla 85 dB(A) (mõõdetud, arvestamata individuaalsetest kuulmiskaitsevahenditest tingitud sumbumist).
2.
Direktiivi 2003/10, mida on muudetud direktiiviga 2007/30, tuleb tõlgendada selliselt, et see ei nõua, et tööandja maksaks töötajatele, kelle müraga kokkupuute tase ületab 85 dB(A) (mõõdetud, arvestamata individuaalsetest kuulmiskaitsevahenditest tingitud sumbumist), lisatasu ainuüksi tulenevalt sellest, et ta ei ole rakendanud tehniliste ja/või organisatsiooniliste meetmete programmi päevase keskmise müraga kokkupuute vähendamiseks. Siiski peab siseriiklik õigus sätestama asjakohased mehhanismid, et töötaja, kelle müraga kokkupuute tase ületab 85 dB(A) (mõõdetud, arvestamata individuaalsetest kuulmiskaitsevahenditest tingitud sumbumist), saaks nõuda tööandjalt selle direktiivi artikli 5 lõikes 2 sätestatud ennetuskohustuste täitmist.
(1) ELT C 221, 14.8.2010.
Full & Egal Universal Law Academy