5.5.2012
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 133/7
Euroopa Kohtu (esimene koda) 15. märtsi 2012. aasta otsus (Okresný súd Prešov — Slovakkia eelotsusetaotlus) — Jana Pereničová, Vladislav Perenič versus S.O.S. financ, spol. s r.o.
(Kohtuasi C-453/10) (1)
(Tarbijakaitse - Tarbijakrediidileping - Krediidi kulukuse aastamäära väär märkimine - Ebaausate kaubandustavade ja ebaõiglaste lepingutingimuste mõju kogu lepingu kehtivusele)
2012/C 133/11
Kohtumenetluse keel: slovaki
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Okresný súd Prešov
Põhikohtuasja pooled
Hagejad: Jana Pereničová, Vladislav Perenič
Kostjad: S.O.S. financ, spol. s r.o.
Ese
Eelotsusetaotlus — Okresný súd Prešov — Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288) artikli 4 lõike 1 ja artikli 6 lõike 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT L 149, lk 22), tõlgendamine — Tarbijakrediidileping, mis näeb ette liigkasulise intressimäära — Ebaausate kaubandustavade ja ebaõiglaste tingimuste mõju lepingu kui terviku kehtivusele
Resolutsioon
1.
Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selle hindamisel, kas tarbija ja ettevõtja vaheline leping, milles on üks või mitu ebaõiglast tingimust, saab kehtida ilma nende tingimusteta, võib asja lahendav kohus lepingu kui terviku tühistamisel tugineda pelgalt sellele, et tühistamine võib olla ühele pooltest — käesoleval juhul tarbijale — soodne. Nimetatud direktiiviga ei ole siiski vastuolus see, kui liikmesriik näeb liidu õigust järgides ette, et ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud leping, milles on üks või mitu ebaõiglast tingimust, on tervikuna tühine, kui see tagab tarbijale parema kaitse.
2.
Niisugust kaubandustava nagu põhikohtuasjas käsitletav, mis seisneb selles, et krediidilepingus märgitakse tegelikust krediidi kulukuse aastamäärast madalam määr, tuleb käsitada „eksitava” kaubandustavana Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ (mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv)) artikli 6 lõike 1 tähenduses, kui see paneb või tõenäoliselt paneb keskmise tarbija tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Liikmesriigi kohus peab kontrollima, kas see on nii ka põhikohtuasjas. Niisuguse ebaausa kaubandustava tuvastamine on üks paljudest aspektidest, millele pädev kohus võib direktiivi 93/13 artikli 4 lõike 1 alusel tugineda, kui ta hindab, kas tarbijale antava krediidi kulu käsitleva lepingu tingimused on ebaõiglused. Sellel tuvastusel ei ole aga otsest mõju sõlmitud krediidilepingu kehtivuse hindamisele direktiivi 93/13 artikli 6 lõike 1 alusel.
(1) ELT C 328, 4.12.2010.
Full & Egal Universal Law Academy