29.1.2011
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 30/11
Euroopa Kohtu (kuues koda) 1. oktoobri 2010. aasta määrus (Tribunale di Rossano (Itaalia) eelotsusetaotlus) — Franco Affatato versus Azienda Sanitaria Provinciale di Cosenza
(Kohtuasi C-3/10) (1)
(Kodukorra artikli 104 lõige 3 - Sotsiaalpoliitika - Direktiiv 1999/70/EÜ - Tähtajalist tööd käsitleva raamkokkuleppe klausel 5 - Tähtajalised töölepingud avalikus sektoris - Järjestikused lepingud - Kuritarvitamine - Ennetusmeetmed - Sanktsioonid - Tähtajaliste töölepingute muutumine tähtajatuteks töölepinguteks - Keeld - Kahju hüvitamine - Võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtted)
2011/C 30/17
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Tribunale di Rossano
Pooled
Hageja: Franco Affatato
Kostja: Sanitaria Provinciale di Cosenza
Ese
Eelotsusetaotlus — Tribunale di Rossano — Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta (EÜT L 175, lk 43; ELT eriväljaanne 05/03, lk 368) lisa klauslite 2, 3, 4 ja 5 tõlgendamine — Ühiskondlikult kasulikke töötajaid/avalikes huvides tegutsevaid töötajaid puudutavate teatavate siseriiklike normide kooskõla — Siseriiklikud õigusnormid, mis lubavad mitte märkida esimese tähtajalise lepingu põhjust haridussektoris töötajate puhul — Riigiasutuse mõiste — Poste Italiane SpA tunnustega isiku kaasamine.
Resolutsioon
1.
Tribunale di Rossano (Itaalia) 21. detsembri 2009. aasta otsusega esitatud kaksteist esimest eelotsuse küsimust on ilmselgelt vastuvõetamatud.
2.
Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta lisas ära toodud 18. märtsil 1999 sõlmitud tähtajalist tööd käsitleva raamkokkuleppe klauslit 5 tuleb tõlgendada nii, et:
—
sellega ei ole vastuolus sellised siseriiklikud õigusnormid nagu 30. märtsi 2001. aasta avaliku sektori asutuste töökorraldust reguleeriva seadusandliku dekreedi artikli 36 lõige 5, mis keelab kuritarvituste korral, mis tulenevad sellest, et avalikku sektorisse kuuluv tööandja kasutab järjestikku tähtajalisi töölepinguid, nende töölepingute muutumist tähtajatuteks töölepinguteks, kui asjaomase liikmesriigi sisemine õiguskord näeb kõnealuses sektoris ette muud tõhusad meetmed, selleks et vältida ja vajadusel ka sanktsioneerida järjestikuste tähtajaliste töölepingute kuritarvitavat kasutamist. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on siiski hinnata, mil määral on siseriikliku õiguse asjassepuutuvate sätete kohaldamistingimused ja tõhus rakendamine sobivaks meetmeks, et takistada ja vajadusel sanktsioneerida avalik-õiguslike asutuste poolt järjestikuste tähtajaliste töölepingute või -suhete kuritarvitavat kasutamist;
—
see ei saa sellisena mõjutada asjaomase liikmesriigi poliitilist ja konstitutsioonilist alusstruktuuri ega selle põhifunktsioone ELL artikli 4 lõike 2 tähenduses.
3.
Nimetatud raamkokkulepet tuleb tõlgendada nii, et sellised siseriiklikes õigusnormides ette nähtud meetmed nagu põhikohtuasjas käsitletavad, ei tohi selleks, et sanktsioneerida tähtajaliste töölepingute või –suhete kuritarvitavat kasutamist, olla vähem soodsad kui need normid, mis reguleerivad sarnaseid siseriiklikke olukordi ega muuta praktikas võimatuks või ülemäära raskeks liidu õiguskkorrast tulenevate õiguste kasutamise. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab hindama, mil määral on nende põhimõtetega kooskõlas siseriikliku õiguse sätted, mille eesmärk on sanktsioneerida avalik-õiguslike asutuste poolt järjestikuste tähtajaliste töölepingute või –suhete kuritarvitavat kasutamist.
(1) ELT C 63, 13.3.2010.
Full & Egal Universal Law Academy