Kohtuasi C‑215/10
Pacific World Limited
ja
FDD International Limited
versus
The Commissioners for Her Majesty’s Revenue and Customs
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud First-tier Tribunal (Tax Chamber))
Ühine tollitariifistik – Tariifne klassifitseerimine – Kombineeritud nomenklatuur – Plastist vormitud tehisküünte komplektid – Määruse (EÜ) nr 1417/2007 kehtivus – Muud plasttooted (rubriik 3926) – Maniküüri- ja pediküürivalmistised (rubriik 3304) – Maniküüri- ja pediküürikomplektid ja -tarbed (rubriik 8214)
Kohtuotsuse kokkuvõte
Ühine tollitariifistik – Tariifirubriigid – Tehisküüned ja plastist vormitud tehisküünte komplektid
(Nõukogu määrus nr 2658/87, I lisa; komisjoni määrus nr 1417/2009, lisa)
Määrus nr 1417/2007 (teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris) on kehtiv osas, milles see klassifitseerib määruse lisas kirjeldatud tehisküüned ning sellest tulenevalt tehisküüntekomplektid määruse nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) I lisas sisalduva kombineeritud nomenklatuuri (mida on muudetud määrusega nr 1549/2006) alamrubriiki 3926 90 97.
(vt punktid 51, 52 ja resolutsioon)
EUROOPA KOHTU OTSUS (seitsmes koda)
28. juuli 2011(*)
Ühine tollitariifistik – Tariifne klassifitseerimine – Kombineeritud nomenklatuur – Plastist vormitud tehisküünte komplektid – Määruse (EÜ) nr 1417/2007 kehtivus – Muud plasttooted (rubriik 3926) – Maniküüri- ja pediküürivalmistised (rubriik 3304) – Maniküüri- ja pediküürikomplektid ja -tarbed (rubriik 8214)
Kohtuasjas C‑215/10,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel First-tier Tribunal (Tax Chamber) (Ühendkuningriik) 20. aprilli 2010. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 4. mail 2010, menetluses
Pacific World Limited,
FDD International Limited
versus
The Commissioners for Her Majesty’s Revenue and Customs,
EUROOPA KOHUS (seitsmes koda),
koosseisus: koja esimees D. Šváby, kohtunikud E. Juhász ja G. Arestis (ettekandja),
kohtujurist: Y. Bot,
kohtusekretär: vanemametnik L. Hewlett,
arvestades kirjalikus menetluses ja 7. aprilli 2011. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:
– Pacific World Limited ja FDD International Limited, esindaja: barrister V. Sloane,
– Ühendkuningriigi valitsus, esindaja: L. Seeboruth, keda abistas barrister M. Angiolini,
– Euroopa Komisjon, esindajad: L. Bouyon ja R. Lyal,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus puudutab ühelt poolt komisjoni 28. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1417/2007 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris (ELT L 316, lk 4) kehtivust ja teiselt poolt seda, kuidas tõlgendada nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas sisalduva kombineeritud nomenklatuuri, mida on muudetud komisjoni 17. oktoobri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1549/2006 (ELT L 301, lk 1) (edaspidi „KN”), alamrubriike 3926 90 97, 3304 30 00 ja 8214 20 00.
2 Taotlus on esitatud kohtuvaidluses, mille pooled on ühelt poolt Pacific World Limited (edaspidi „Pacific World”) ja FDD International Limited (edaspidi „FDD”) ning teiselt poolt Commissioners for Her Majesty’s Revenue and Customs (edaspidi „Commissioners”), seoses tehisküünte komplektide tariifse klassifitseerimisega..
Õiguslik raamistik
Üldsätted
3 Kombineeritud nomenklatuur põhineb kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemil (edaspidi „HS”), mille töötas välja Tollikoostöö Nõukogu, nüüd Maailma Tolliorganisatsioon, ning mis jõustati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise konventsiooniga ja kiideti Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni ja selle muutmisprotokolli sõlmimise kohta (EÜT L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288) (edaspidi „HS konventsioon”).
KN
4 KN‑i esimeses osas on esitatud eelsätted. Selle osa I jao – milles on esitatud üldreeglid – A osa „Kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid” (edaspidi „KN‑i üldreeglid”) sätestab:
„Kaupade klassifitseerimine [KN‑i] toimub järgmiste põhimõtete kohaselt:
1. Jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud suunaval eesmärgil; ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning alljärgnevatest sätetest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei näe ette muud.
2. a) [...].
b) Iga viidet rubriigis mingile materjalile või ainele tuleb vaadelda kehtivana ka selle materjali või aine segu või ühendi kohta teiste materjalide või ainetega. Mis tahes viidet mingist materjalist või ainest kaubale tuleb vaadelda viitena kaupadele, mis täielikult või osaliselt koosnevad sellest materjalist või ainest. Rohkem kui ühest materjalist või ainest koosnevaid kaupu klassifitseeritakse reegli 3 kohaselt.
3. Kui reegli 2 punkti b kohaldamisel või mõnel muul põhjusel kaup osutub esmapilgul klassifitseeritavaks kahte või enamasse rubriiki, toimub klassifitseerimine järgmiselt:
a) kaupa täpsemalt kirjeldav rubriik on eelistatud üldisemat kirjeldust sisaldavate rubriikide ees. Kui aga kaks või enam rubriiki kirjeldavad vaid osa ainetest või materjalidest, mis sisalduvad segatud või kombineeritud tootes, või ainult osa jaekaubanduse jaoks mõeldud komplekti kuuluvatest üksikesemetest, siis vaadeldakse neid rubriike nende kaupade suhtes kui võrdselt sobivaid, isegi kui üks rubriikidest kirjeldab kaupa täielikumalt või täpsemalt;
b) segud, erinevatest materjalidest või komponentidest koosnevad kaubad ja jaekaubanduse jaoks mõeldud komplektina esitatud kaubad, mida pole võimalik klassifitseerida reegli 3 punkti a järgi, klassifitseeritakse materjali või komponendi järgi, mis määrab nende põhiomadused, kui selline kriteerium on rakendatav;
c) kaubad, mida ei saa klassifitseerida reegli 3 punkti a või b järgi, klassifitseeritakse rubriiki, mis on neid võrdsel määral kirjeldavate rubriikide numbrilises järjestuses kõige viimane.
[...]
6. Kaupade ametlik klassifitseerimine iga rubriigi alamrubriikidesse toimub nende alamrubriikide kirjelduste ja alamrubriikide kohta käivate märkuste põhjal, kasutades eespool toodud reegleid vajalike muudatustega ning arvestades, et omavahel on võrreldavad vaid sama taseme alamrubriigid. Selle reegli kohaldamisel kasutatakse ka vastavaid märkusi jaotiste ja gruppide kohta, kui kontekst ei nõua teisiti.”
5 KN-i teises osas klassifitseeritakse kaubad jaotistesse, gruppidesse, rubriikidesse ja alamrubriikidesse.
6 VI jaotisesse nimetusega „Keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude tooted” kuulub grupp 33 nimetusega „Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid”. Grupp 33 sisaldab rubriiki 3304 nimetusega „Kosmeetika- ja jumestusvahendid, nahahooldusvahendid (v.a ravimid), sh päevitus- ja päikesekaitsevahendid; maniküüri- ja pediküürivahendid”. Alamrubriik 3304 30 00 kannab nimetust „maniküüri- ja pediküürivahendid”. [mõiste „vahendid” (preparations) asemel on edaspidi kasutatud täpsemat vastet „valmistised”]
7 VI jaotis sisaldab ka gruppi 35 nimetusega „Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid”. Grupp 35 sisaldab muu hulgas alamrubriiki 3506 10 00: nimetusega „liimide või adhesiividena kasutamiseks mõeldud tooted jaemüügipakendis netomassiga kuni 1 kg”.
8 VII jaotises nimetusega „Plastid ja plasttooted; kautšuk ja kummitooted” on grupp 39 nimetusega „Plastid ja plasttooted”. Grupi 39 viimane rubriik on 3926 „Muud plastist ja teistest rubriikidesse 3901–3914 kuuluvatest materjalidest tooted”, mis sisaldab alamrubriiki 3926 90 „muud”, mis omakorda sisaldab alamrubriiki 3926 90 97 „muud”.
9 XV jaotisesse nimetusega „Mitteväärismetallid ja nendest valmistatud tooted” kuulub grupp 82 nimetusega „Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende mitteväärismetallist osad”. Grupp 82 sisaldab rubriiki 8214 „Muud lõikeriistad (näiteks juukselõikusmasinad, lihuniku- ja köögikirved, raiumis- ja hakkimisnoad, paberinoad); maniküüri- ja pediküürikomplektid ja -tarbed (sh küüneviilid)”. See rubriik sisaldab omakorda alamrubriiki 8214 20 00 „maniküüri- ja pediküürikomplektid ja -tarbed (sh küüneviilid)”.
Määrus nr 1417/2007
10 Määruse nr 1417/2007 lisas on klassifitseeritud kolme tüüpi kaubad.
11 Esimest tüüpi kaubad, mida see määrus käsitleb, on jaemüügiks ette nähtud küünekaunistuskomplektid, milles on eri suuruses plastist vormitud tehisküüned, väike liimituub, küüneviil, maniküüripulk ja dekoratiivsed küünekleepsud. Vastavalt KN‑i üldreeglite punktile 1, punkti 3 alapunktile b ja punktile 6 klassifitseeritakse see kaup KN‑koodi 3926 90 97 alla.
12 Nimetatud määruse lisas on täpsustatud, et kõnealune erinevatest kaubaartiklitest koosnev komplekt tuleb klassifitseerida alamrubriiki 3926 90 97 selle komponendi järgi – milleks on plastist tehisküüned –, mis annab komplektile tema põhiomaduse. See lisa viitab HS‑i selgitavate märkuste rubriigi 3304 kohta punktile B, milles on märgitud, et „[k]omplekt ei koosne alamrubriiki 3304 30 00 kuuluvatest maniküüritoodetest, kuna see sisaldab sõrmeküünte peale kinnitatavaid tehisküüsi ning ei sisalda maniküüri hooldusvahendeid, millega hooldatakse ja tehakse kaunimaks käsi ja loomulikke küüsi […]”.
13 Teine selle määrusega tehtud klassifikatsioon puudutab plastist vormitud ühes suuruses tehisküüsi, mis on teatavate koguste kaupa pakendatud ning ette nähtud loomulikele küüntele akrüülkleeplahusega kinnitamiseks. Selle lisa kohaselt tuleb need tehisküüned klassifitseerida muude plasttoodetena alamrubriiki 3926 90 97, vastavalt nende koostismaterjalile, lähtudes KN‑i üldreeglite punktidest 1 ja 6. Veel on täpsustatud, et nimetatud tehisküüsi ei loeta alamrubriiki 3304 30 00 kuuluvateks maniküüritoodeteks samadel põhjustel, nagu on kirjeldatud esimest tüüpi kaupade puhul.
14 Nimetatud lisas toodud kolmas tootetüüp on kleeplahus, mis on ette nähtud plastist vormitud tehisküünte kleepimiseks loomulike küünte külge ning on lihtsa doseerimise eesmärgil pakendatud väikestesse otsakuga tuubidesse, mille netomass on kuni 1 kg. Samas lisas on märgitud, et see toode klassifitseeritakse KN‑koodi 3506 10 00 alla vastavalt KN‑i üldreeglite punktidele 1 ja 6 ning seda toodet ei loeta rubriiki 3304 kuuluvaks maniküüri või pediküüri hooldusvahendiks.
HS‑i selgitavad märkused
15 Maailma Tolliorganisatsioon kiidab HS‑i konventsiooni artiklis 8 sätestatud tingimustel heaks nimetatud konventsioonis ette nähtud HS-i komitee poolt vastuvõetud HS‑i selgitavad märkused ja klassifitseerimise arvamused. Vastavalt HS‑i konventsiooni artikli 7 lõikele 1 on selle komitee ülesanne muu hulgas teha ettepanekuid nimetatud konventsiooni muutmiseks ning töötada välja selgitavaid märkusi, klassifitseerimise arvamusi ja muid nõuandeid HS‑i tõlgendamiseks.
16 HS‑i kaupade klassifitseerimise üldreegli 3.b punkt 8 sätestab:
„Põhiiseloomu määrav tegur võib varieeruda sõltuvalt kauba liigist. Seda võib määrata näiteks materjal või komponendi olemus, maht, kogus, mass või väärtus ehk lähtuda koostismaterjali osast kauba kasutamisel.”
17 HS-i selgitav märkus rubriigi 3304 kohta, punkt B on sõnastatud järgmiselt:
„B. – maniküüri- ja pediküürivalmistised
Siia kuuluvad küünte poleerimisvahendid, küünelakid, küünelaki eemaldajad, kutiikula (nahakoorikute) eemaldamise vahendid jt maniküüris ja pediküüris kasutatavad valmistised.
Sellesse rubriiki ei kuulu:
a) Meditsiinilised preparaadid, mida kasutatakse nahahaiguste puhul, näiteks kreemid ekseemide raviks (rubriigid 3003 ja 3004).
b) Jalgade desodorandid ja loomade küünte ning sõrgade hooldusvahendid (rubriik 3307).”
18 HS-i selgitav märkus rubriigi 8214 kohta, punkt 2 on sõnastatud järgmiselt:
„Maniküüri ja pediküüri komplektid ja instrumendid, sh küüneviilid (kokkukäivad või mitte). Selliste instrumentide hulka kuuluvad ka küünepuhastajad, konnasilmalõikajad, konnasilmapintsetid, sarvnahanoad, sarvnahatõukajad, küünelõikajad.
Maniküüri ja pediküüri komplektid sisaldavad selliseid instrumente karpides, kastides jne ja võivad sisaldada kääre, mitte-metallist küünepoleerijaid, karvaeemaldamispintsette jne, millised eraldi võetuna tuleksid klassifitseerida nende vastavates rubriikides.”
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
19 Pacific World ja FDD asukoht on Ühendkuningriigis ning nad mõlemad impordivad Euroopa Liitu tehisküüntekomplekte (mida nimetatakse ka „kits”). Need sisaldavad tavaliselt teatavat kogust plastist vormitud erinevas suuruses tehisküüsi, mis on ette nähtud loomulikele sõrme‑ või varbaküüntele kinnitamiseks, spetsiaalset kleeplahust tehisküünte kinnitamiseks loomulikele küüntele ning muid vahendeid nagu maniküüripulk ja paigaldi.
20 FDD ja Pacific World said vastavalt 2005. ja 2006. aastal Commissionersi väljastatud siduva tariifiinformatsiooni, mis klassifitseeris tehisküüned ja tehisküünetooted „maniküüri- ja pediküürivalmististena” KN‑i alamrubriiki 3304 30 00.
21 Need tariifiinformatsioonid põhinesid VAT and Duties Tribunali, hiljem First-tier Tribunal (Tax Chamber), poolt 2005. aastal tehtud otsusel; see kohus leidis, et nii tehisküüned kui ka küünte kleeplahus kuuluvad KN-i alamrubriiki 3304 30 00 ja mitte „muude plastist toodetena” KN-i alamrubriiki 3926 90 90.
22 4. detsembril 2007 avaldati aga Euroopa Liidu Teatajas määrus nr 1417/2007, mis klassifitseerib tehisküüned ja tehisküüntekomplektid KN‑i alamrubriiki 3926 90 97 kui „muud plastist tooted” ning eraldimüüdava kleeplahuse alamrubriiki 3506 10 00 kui „liimide või adhesiividena kasutamiseks mõeldud tooted jaemüügipakendis netomassiga kuni 1 kg”.
23 Commissioners tegi sellest määrusest lähtudes Pacific Worldile ja FDD‑le teatavaks uued otsused, mille kohaselt ei olnud eespool nimetatud siduvad tariifiinformatsioonid enam kehtivad.
24 Asjaomased ettevõtjad vaidlustasid uued otsused VAT and Duties Tribunalis põhjendusega, et põhikohtuasjas käsitletavate toodete õige klassifikatsioon on see, mis tuleneb Commissionersi poolt eelnevalt väljastatud siduvatest tariifiinformatsioonidest ning et järelikult on määrus nr 1417/2007 nende kaupade klassifitseerimist puudutavas osas kehtetu.
25 Neil asjaoludel otsustas First-tier Tribunal (Tax Chamber) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas […] määrus [nr 1417/2007] on kehtiv osas, milles see klassifitseerib määruse [lisas] kirjeldatud tehisküüned ning sellest tulenevalt tehisküüntekomplektid KN-i alamrubriiki 3926 90 97 (varem 3926 90 90)?
2. Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, kas siis tuleb [KN‑i] tõlgendada nii, et selle kohaselt peab kõnealused tehisküüntekomplektid klassifitseerima tariifirubriiki 3304 30 00 kui [„maniküüri- ja pediküürivalmistised”] või tariifirubriiki 8214 20 00 kui [„maniküüri- ja pediküürikomplektid ja -tarbed (sh küüneviilid)]?”
Eelotsuse küsimused
26 Eelotsusetaotluse esitanud kohus tahab oma küsimustega, mida tuleb uurida koos, teada, kas määrus nr 1417/2007 on kehtiv osas, milles see klassifitseerib plastist vormitud tehisküüned ning sellest tulenevalt niisugused tehisküüntekomplektid muude plasttoodetena KN-i alamrubriiki 3926 90 97, ning kas on võimalik neid komplekte klassifitseerida alamrubriiki 3304 30 00 või 8214 20 00, mis puudutavad vastavalt maniküüri- ja pediküürivalmistisi ning maniküüri- ja pediküürikomplekte ja ‑tarbeid.
27 Eelotsusetaotlusest selgub, et põhikohtuasja vaidlus puudutab vaid nende jaemüügis müüdavate tehisküünekomplektide klassifitseerimist, mida impordivad põhikohtuasja hagejad.
28 On kohane meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on õiguskindluse ning lihtsa järelkontrolli tagamiseks vaja, et kaupade tariifse klassifitseerimise otsustavaks kriteeriumiks oleksid kauba objektiivsed tunnused ning omadused selliselt, nagu need on kindlaks määratud KN‑i rubriigi ning jaotise või grupi märkuste sõnastuses (vt eelkõige 18. juuli 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑142/06: Olicom, EKL 2007, lk I‑6675, punkt 16, ja 11. detsembri 2008. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑362/07 ja C‑363/07: Kip Europe jt, EKL 2008, lk I‑9489, punkt 26).
29 Samuti tuleb meenutada, et HS‑i selgitavad märkused on olulised vahendid tollitariifistiku ühetaolise kohaldamise tagamiseks ja sellistena annavad need asjakohaseid juhiseid selle tõlgendamiseks (vt 19. mai 1994. aasta otsus kohtuasjas C‑11/93: Siemens Nixdorf, EKL 1994, lk I‑1945, punkt 12; 18. detsembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C‑382/95: Techex, EKL 1997, lk I‑7363, punkt 12; 27 aprilli 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑15/05: Kawasaki Motors Europe, EKL 2006, lk I‑3657, punkt 36, ja 29. aprilli 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑123/09: Roeckl Sporthandschuhe, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 29).
Tüüpiline kaup niisuguste komplektide puhul nagu põhikohtuasjas käsitletavad
30 Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et niisuguseid komplekte nagu põhikohtuasjas käsitletavad, mis sisaldavad erinevaid komponente, eelkõige erinevas suuruses küünepikendusi, liimi, maniküüripulka ja paigaldit, ei ole sõnaselgelt nimetatud ei KN‑i rubriikide sõnastuses ega ka KN‑i jaotise või grupi kohta toodud märkustes.
31 Seega tuleb nimetatud komplektide klassifitseerimiseks kohaldada asjassepuutuvaid KN‑i üldreegleid.
32 Selles osas tuleb märkida, et niisugused tehisküünte komplektid jäävad üldreegli 3 kohaldamisalasse, kuna need „osutu[vad] esmapilgul klassifitseeritavaks kahte või enamasse rubriiki”. Need võivad vastata nii rubriigi 3304 – „Kosmeetika- ja jumestusvahendid, nahahooldusvahendid (v.a ravimid), sh […] maniküüri- ja pediküürivalmistised” – sõnastusele kui ka rubriigi 3926 – „Muud plastist […] tooted” – sõnastusele. KN‑i üldreegli 3 punkti b kohaldatakse vaid siis, kui kaupa pole võimalik klassifitseerida reegli 3 punkti a järgi. Käesoleval juhul ongi see nii, kuna ükski KN‑i rubriik, ei üldine ega konkreetne, ei viita niisuguste tehisküünte komplektile nagu põhikohtuasjas käsitletavad.
33 KN‑i üldreegli 3 punkt b näeb ette, et jaekaubanduse jaoks mõeldud komplektina esitatud kaubad, mida pole võimalik klassifitseerida reegli 3 punkti a järgi, klassifitseeritakse materjali või komponendi järgi, mis määrab nende põhiomadused, kui selline kriteerium on rakendatav (vt eespool viidatud kohtuotsus Kip Europe jt, punkt 49, ja eespool viidatud kohtuotsus Roeckl Sporthandschuhe, punkt 33).
34 Selles osas näeb HS‑i selgitav märkus 8 seoses KN-i üldreegli 3 punktiga b ette, et põhiiseloomu määrav tegur võib varieeruda sõltuvalt kauba liigist – näiteks võib seda määrata materjal või komponendi olemus, maht, kogus, mass või väärtus – ehk lähtuda koostismaterjali osast kauba kasutamisel. Sarnaselt Euroopa Kohtule märkusi esitanud isikutega tuleb märkida, et niisuguste komplektide puhul nagu põhikohtuasjas käsitletavad domineerivad tehisküüned nii mahult kui ka koguselt, ning muud tooted nagu küüneliim, maniküüripulk ja paigaldi on teisejärgulise tähtsusega ning vaid aitavad kauba sihtotstarbelisele kasutamisele kaasa. Seega määravad nimetatud komplektide põhiomaduse tehisküüned.
Plastist vormitud tehisküünte klassifikatsioon
35 Määrus nr 1417/2007 viitab niisuguste tehisküünte nagu põhikohtuasjas käsitletavad KN‑is klassifitseerimisega seoses alamrubriigile 3926 90 97, mis vastab „muudele plasttoodetele”. Põhikohtuasja hagejad kritiseerivad seda klassifikatsiooni ja kinnitavad peamiselt, et kõnealune kaup tuleks klassifitseerida rubriiki 3304 kui „maniküüri- ja pediküürivalmistised”, arvestades esiteks nende valmistamisprotsessi – need valmivad polümerisatsiooni tulemusena, mille käigus segatakse mitmed komponendid – ja teiseks seda, et nende ainus kasutusotstarve on kaunistada käsi ja jalgu.
36 Nagu tuleneb käesoleva kohtuasja punktis 28 meenutatud kohtupraktikast, tuleb kaup klassifitseerida selle objektiivsete tunnuste ja omaduste põhjal. Selles mõttes on tehisküüs objektiivselt üks plastitükk, mis on lõigatud nii, et see vastavaks loomuliku küüne kujule ja muudaks viimase vormi. Järelikult näib niisuguse kauba klassifitseerimine „muude plasttoodetena” alamrubriiki 3926 90 97 põhimõtteliselt õigustatud.
37 Lisaks täpsustab komisjon – viidates määruses nr 1417/2007 HS-i selgitava märkuse rubriigi 3304 kohta punktile B –, et tehisküüsi ei loeta alamrubriiki 3304 30 00 kuuluvateks maniküürivalmististeks, kuna need on mõeldud loomulike küünte peale kinnitamiseks ega kujuta endast maniküürivalmistisi, mis on mõeldud ainuüksi käte ja loomulike küünte hooldamiseks ja kaunistamiseks. Ühendkuningriik toetab seda seisukohta.
38 Esiteks, rubriigi 3304 sõnastus viitab nahahooldusvahenditele, sh maniküüri- ja pediküürivalmististele. HS-i selgitava märkuse rubriigi 3304 kohta punkt B toob „maniküüri- ja pediküürivalmististe” näitena „küünte poleerimisvahendid, küünelakid, küünelaki eemaldajad, kutiikula (nahakoorikute) eemaldamise vahendid jt maniküüris ja pediküüris kasutatavad valmistised”.
39 Niisiis tuleb tõdeda, et eespool nimetatud „maniküüri- ja pediküürivalmistised” kujutavad endast aineid, mis võivad esineda erineval kujul, näiteks puudrina, vedelikena, salvidena ning neid kasutatakse maniküüri‑ ja pediküürihooldustes, nimelt kosmeetilistes hooldustes, mis on mõeldud käte ja jalgade, eelkõige küünte kaunistamiseks.
40 Teiseks tuleb märkida, et kuigi on tõsi, et ühine tollitariifistik sisaldab teatavatel juhtudel viiteid kaupade valmistamisprotsessidele või kasutusotstarbele, kasutatakse seal üldiselt ja eelistatult õiguskindluse ning lihtsa kontrolli tagamiseks neid klassifitseerimise kriteeriume, mis põhinevad kauba objektiivsetel tunnustel ja omadustel ning mida saab tollivormistuse ajal kontrollida (vt 16. detsembri 1976. aasta otsus kohtuasjas 38/76: Industriemetall LUMA, EKL 1976, lk 2027, punkt 7, ja 25. mai 1989. aasta otsus kohtuasjas 40/88: Weber, EKL 1989, lk 1395, punkt 14).
41 Sellest järeldub, et toote valmistusprotsess on määrava tähtsusega vaid siis, kui tariifirubriik seda sõnaselgelt kirjeldab (vt eespool viidatud kohtuotsus Weber, punkt 15).
42 Kuna käesoleval juhul ei ole niisuguste tehisküünte kohta nagu põhikohtuasjas käsitletavad sellist tariifirubriiki ega jaotise või grupi märkust, mille sõnastuses kujutaks valmistamisprotsess endast kriteeriumi, siis ei ole sellel kriteeriumil nimetatud kauba KN‑is klassifitseerimisel tähtsust.
43 Pacific Worldi ja FDD argumendiga, mille kohaselt on tehisküüs „vaid lahendus küünelaki asendamiseks”, ei saa nõustuda. Erinevalt küünelakist on küünepikendus tugevast plastist ese, mis kleebitakse loomuliku küüne peale ning mis võimaldab muuta viimase kuju, eelkõige loomulikku küünt pikendades. Seega ei kujuta tehisküünte kasutamine mingil moel endast sõrme‑ või varbaküünte hooldust.
44 Järelikult ei vasta niisugune toode alamrubriigis 3304 30 00 nimetatud maniküüri‑ ja pediküürivalmististele.
45 Mis puutub klassifitseerimisse alamrubriiki 8214 20 00, mida Pacific World ja FDD soovitavad teise võimalusena, siis tuleb rõhutada, et tehisküünt – komponent, mis annab kõnealusele komplektile selle põhiomaduse – ei saa käsitada tarbena rubriigi 8214 tähenduses.
46 Kõigepealt tuleb märkida, et grupp 82, mis seda rubriiki sisaldab, kuulub XV jaotisesse nimetusega „Mitteväärismetallid ja nendest valmistatud tooted”. Tehisküüned on aga valmistatud plastist.
47 Põhikohtuasja hagejate argumendiga, et KN‑i ingliskeelsest versioonist tuleneb, et alamrubriigi 8214 20 00 sõnastus ei viita sõnaselgelt maniküüri- ja pediküüri„tarvete” komplektidele, ei saa nõustuda.
48 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa esiteks ühes keeleversioonis kasutatud liidu sätte sõnastus olla selle sätte tõlgendamise ainus alus ja sellele keeleversioonile ei saa tõlgendamisel anda eelist muude keeleversioonide ees. Teiseks tuleb liidu õigusakti erinevaid keeleversioone tõlgendada ühetaoliselt, ning seega juhul, kui keeleversioonid üksteisest erinevad, peab kõnealust normi tõlgendama vastavalt selle normistiku üldisele ülesehitusele ja eesmärgile, mille osa see säte on (vt 5. mai 2011. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑230/09 ja C‑231/09: Kurt und Thomas Etling jt, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 60 ja seal viidatud kohtupraktika).
49 Sellega seoses tuleb viidata HS-i selgitava märkuse rubriigi 8214 kohta punktile 2, mis nimetab konkreetselt neid vahendeid, mis võivad maniküüri‑ ja pediküürikomplektidesse kuuluda, näiteks küüneviilid, küünelõikajad ja küünepuhastajad.
50 Neid täpsustusi arvestades ei saa maniküüri- ja pediküüri„tarvete” komplektidena alamrubriigi 8214 20 00 tähenduses käsitada niisuguseid tehisküünte komplekte nagu põhikohtuasjas käsitletavad, mis – nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 30 – koosnevad eelkõige erineva suurusega küünepikendustest ja liimist.
51 Kokkuvõtteks tuleb öelda, et tehisküüsi ei saa klassifitseerida „maniküüri- ja pediküürivalmististena” alamrubriiki 3304 30 00 ega ka „maniküüri- ja pediküürikomplektide ja ‑tarvetena” alamrubriiki 8214 20 00, vaid objektiivsetest tunnustest ja omadustest lähtudes hoopis „muude plasttoodetena” alamrubriiki 3926 90 97. Järelikult tuleb niisugused tehisküünte komplektid nagu põhikohtuasjas käsitletavad klassifitseerida vastavalt KN‑i üldreeglite punkti 3 alapunktile b alamrubriiki 3926 90 97.
52 Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb esitatud küsimusele vastata, et määrus nr 1417/2007 on kehtiv osas, milles see klassifitseerib määruse lisas kirjeldatud tehisküüned ning sellest tulenevalt tehisküüntekomplektid KN-i alamrubriiki 3926 90 97.
Kohtukulud
53 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (seitsmes koda) otsustab:
Komisjoni 28. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1417/2007 (teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris) on kehtiv osas, milles see klassifitseerib määruse lisas kirjeldatud tehisküüned ning sellest tulenevalt tehisküüntekomplektid nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) I lisas sisalduva kombineeritud nomenklatuuri (mida on muudetud komisjoni 17. oktoobri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1549/2006) alamrubriiki 3926 90 97.
Allkirjad
* Kohtumenetluse keel: inglise.
Full & Egal Universal Law Academy