3.7.2010
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 179/26
Lufthansa AirPlus Servicekarten GmbH 6. mail 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 3. märtsi 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas T-321/07: Lufthansa AirPlus Servicekarten GmbH versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
(Kohtuasi C-216/10 P)
2010/C 179/42
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Lufthansa AirPlus Servicekarten GmbH (esindajad: advokaadid R. Kunze ja G. Würtenberger)
Teised menetlusosalised: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused); Applus Servicios Tecnológicos, SL
Apellandi nõuded
—
tühistada Üldkohtu 3. märtsi 2010. aasta otsus kohtuasjas T-321/07 Lufthansa AirPlus Servicekarten GmbH vs. Siseturu Ühtlustamise Amet — Applus Servicios Tecnológicos, SL, millega Üldkohus jättis rahuldamata hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 7. juuni 2007. aasta otsuse peale, millega jäeti jõusse vastulausete osakonna selle otsuse peale esitatud kaebus, millega lükati tagasi ühenduse kaubamärgi taotluse nr 002 933 356 peale esitatud vastulause;
—
määrata pärast kirjaliku menetluse lõppemist Euroopa Kohtus istungi toimumine;
—
mõista kohtukulud välja vastustajalt.
Väited ja peamised argumendid
Apellant väidab, et Üldkohtu otsus tuleb järgmistel põhjustel tühistada:
—
Üldkohus kinnitas vääralt apellatsioonikoja hinnangu, mis puudutab ühenduse kaubamärgi määruse (1) artikli 8 lõike 1 punktis b sätestatud segiajamise tõenäosuse kriteeriumi;
—
Üldkohus eksis, kui jättis käsitlemata apellandi vastulause, mis põhineb määruse nr 40/94 artikli 8 lõikel 5;
—
Üldkohus rikkus määruse nr 40/94 artiklit 75, leides, et apellatsioonil oli õigus jätta „menetlusökonoomia kaalutlustel” täielikult läbi vaatamata apellandi muud argumendid, eelkõige need, mis puudutavad apellandi varasema kaubamärgi eristusvõimet;
—
Üldkohtu otsus rikub määruse nr 40/94 artiklit 76;
—
Üldkohus eksis, märkides, et asjaolu, et ühtlustamisamet ei teavitanud apellanti ühenduse kaubamärgi taotleja muutusest, võttis apellandilt võimaluse esitada oma seisukohad menetluspoole muutuse kohta, ei rikkunud oluliselt apellandi õigust õiglasele kohtumenetlusele;
—
Üldkohus otsus kohtukulude jaotamise kohta ei ole kooskõlas Euroopa Liidu asjakohaste õigusnormidega.
(1) Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146).
Full & Egal Universal Law Academy