14.8.2010
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 221/19
Evropaïki Dynamiki — Proigmena Systimata Tilepikoinonion Pliroforikis kai Tilematikis AE 18. mail 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu 2. märtsi 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas T-70/05: Evropaïki Dynamiki — Proigmena Systimata Tilepikoinonion Pliroforikis kai Tilematikis AE versus Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA)
(Kohtuasi C-252/10 P)
2010/C 221/31
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Evropaïki Dynamiki — Proigmena Systimata Tilepikoinonion Pliroforikis kai Tilematikis AE (esindajad: Δικηγόροι N. Korogiannakis, M. Dermitzakis,)
Teine menetlusosaline: Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA)
Apellandi nõuded
Apellant palub Euroopa Kohtul:
—
tühistada Üldkohtu otsus;
—
tühistada EMSA otsus mitte tunnistada vastuvõetavaks pakkumust, mille apellant esitas EMSA hankemenetlustes C-1/01/04 (SafeSeaNet’i valideerimine ja edasiarendamine), ning sõlmida kõnesolev hankeleping ühe teise pakkujaga;
—
mõista EMSA-lt välja apellandi õigusabi- ja muud kulud, sh tema kohtukulud esimeses kohtuastmes ka juhul, kui käesolev apellatsioonkaebus peaks tunnistatama vastuvõetamatuks või jäetama rahuldamata, ning apellatsioonimenetluse kulud juhul, kui apellatsioonkaebus tunnistatakse vastuvõetavaks ja rahuldatakse.
Väited ja peamised argumendid
Apellandi väitel tuleb vaidlustatud kohtuotsus tühistada järgmistel põhjustel:
Apellant väidab esiteks, et Üldkohus on rikkunud õigusnormi, tõlgendades ebaõigelt finantsmäärust (1), rakenduseeskirju ja direktiivi 92/50 (2), konkreetsemalt finantsmääruse artiklit 97, rakenduseeskirjade artiklit 138 ning direktiivi 92/50 artikli 17 lõiget 1.
Teiseks on Üldkohus apellandi sõnul rikkunud õigusnormi sellega, et on kohtuotsuse punktis 178 nentinud, et kuna Evropaïki Dynamiki tundis põhjalikult tehnilise kirjelduse sisu, pidi ta seega mõistma ka edukaks tunnistatud pakkumuse suhtelisi eeliseid. Üldkohus näib kohtuotsuses vaikimisi möönvat, et hankija oli esitanud liiga vähe infot. Sellegipoolest on Üldkohus — selle asemel, et vaidlusalune otsus tühistada — tõlgendanud põhjendamiskohustust uuel ja läbinisti ebaõigel moel, seostades selle otsuse adressaati iseloomustavate asjaoludega.
Lisaks on Üldkohtu järeldus ebaõige seetõttu, et apellandil polnud (ja pole senini) võimalik teada edukaks tunnistatud pakkumuse suhtelisi eeliseid (kui neid oli), ja seda eeskätt põhjusel, et Üldkohus ei ole neid eeliseid kohtuotsuse põhjendustes piisavalt selgitanud.
Apellant väidab kolmandaks, et Üldkohus on rikkunud õigusnormi, kui nentis, et apellant on ilmselgete hindamisvigade olemasolu puudutava väite puhul piirdunud üksnes üldiste argumentide esitamisega ega ole seega tõendanud, kas ja mil moel mõjutasid väidetavad vead pakkumiste hindamise lõpptulemust. Näib, et Üldkohus on toiminud vastuoluliselt, lükates tagasi väite, mis tugineb ebapiisavale põhjendamisele, kuid nõudes samas, et Evropaïki Dynamiki tõendaks „üksikasjalikult”, kuidas kajastuvad väidetavad vead hindamiskomisjoni aruandes.
(1) Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 745).
(2) Nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiiv 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord (EÜT L 209, lk 1; ELT eriväljaanne 06/01, lk 322).
Full & Egal Universal Law Academy