11.9.2010
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 246/16
Centre de Coordination Carrefour SNC 21. mail 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu 18. märtsi 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas T-94/08: Centre de Coordination Carrefour versus komisjon
(Kohtuasi C-254/10 P)
2010/C 246/28
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Apellant: Centre de Coordination Carrefour SNC (esindajad: advokaadid X. Clarebour, C. Docclo ja M. Pittie)
Teine menetluse pool: Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
—
tunnistada hagiavaldus vastuvõetavaks ja põhjendatuks;
—
tühistada seetõttu vaidlustatud otsus;
—
ja järelikult:
—
saata asi uueks arutamiseks tagasi Üldkohtule; või
—
teha asjas ise lõplik otsus, rahuldades esimeses astmes esitatud apellandi nõuded ja tühistades vaidlusalune otsus (1);
—
mõista kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Apellant põhjendab oma apellatsioonkaebust viie väitega.
Esimeses väites leiab apellant, et Üldkohus on rikkunud põhjendamiskohustust, sest ta otsustas ühelt poolt, et apellandil ei ole vaidlusaluse otsuse peale hagi esitamise õigust, sest tal puudub Belgia õiguse alusel väljaantud kehtiv volitus, ja teiselt poolt, et tema hagiavalduse vastuvõetavus ei sõltu talle väljaantud kehtiva volituse olemasolust. Kohtu põhjendus on vastuoluline, sest Üldkohus ei saa üheaegselt järeldada seda, et hagi esitamise õigus puudub kehtiva volituse puudumise tõttu, ja seda, et selle volituse olemasolu ei ole hagiavalduse vastuvõetavuse hindamisel asjassepuutuv asjaolu.
Teiseks leiab apellant, et Üldkohus on moondanud talle esitatud fakte, jättes tähelepanuta koordineerimiskeskusi puudutavate Belgia õigusnormide ülesehituse, tõlgendades vääralt 30. detsembri 1982. aasta kuninga dekreeti nr 187 koordineerimiskeskuste asutamise kohta (2), hinnates vääralt selle kohaldamisala ja Belgia õigusnormide hierarhiat. Nimelt on asjassepuutuv kuninga dekreet erivolitusi andev dekreet, millel on Belgia õiguses sama õiguslik jõud kui seadusel; samuti on see dekreet apellandi suhtes senini kohaldatav, mistõttu on tal kümneaastane volitus.
Kolmandas väites viitab hageja sellele, et Üldkohus on rikkunud Euroopa Kohtu 22. juuni 2006. aasta otsuse liidetud kohtuasjades C-182/03 ja C- 217/03: Belgia ja Forum 187 vs. komisjon seadusjõudu, sest ta järeldas, et selle kohtuotsusega vaidlusaluse otsuse tühistamisel keelatakse koordineerimiskeskuste volituste uuendamine alates vaidlusaluse otsuse teatavakstegemisest. Euroopa Kohtu otsusega tühistati vaidlusaluse otsus just seetõttu, et kindlaks ei olnud määratud kohased üleminekuperioode nende koordineerimiskeskuste suhtes, kelle volituse uuendamise taotlus oli selle teatavakstegemise ajal menetluses, või kelle volitus lõppes vaidlusaluse otsuse teatavakstegemisega samal ajal või vahetult pärast seda.
Neljandaks heidab apellant Üldkohtule ette, et ta tõlgendas vääralt mõistet „põhjendatud huvi” otsustades, et hageja hagi lahendamine ei saa anda talle mingit kasu, sest ei ole kindel, et Belgia ametiasutused kinnitavad hageja kui koordineerimiskeskuse staatuse säilimist pärast 31. detsembrit 2005 juhul, kui vaidlusaluse otsus tühistatakse. Seega ühelt poolt ei ole Belgia ametiasutustel käesolevas asjas mingit kaalutlusõigust — volitus tuleb anda 10 aastaks, kui kuninga dekreedis nr 187 sätestatud nõuded on täidetud. Teiselt poolt tuvastas Üldkohus ise vaidlustatud otsuses, et Belgia ametiasutused ei välistanud, et apellandile võidakse anda õigus kohaldada asjassepuutuvat korda ka pärast 31. detsembrit 2005 ja et nad otsustasid talle mitte määrata karistust enne, kui tema hagi on lõplikult lahendatud.
Viiendas ja viimases väites märgib apellant, et Üldkohus rikkus õigusnormi sellega, et tema otsuse kohaselt ei saa üleminekumeede tagasiulatuvalt kehtima hakata. Nimelt on sagedased need juhud, mil üleminekuperiood hakkab kulgema varasemast tähtajast, seda eriti maksustamise valdkonnas.
(1) Komisjoni 13. novembri 2007. aasta otsus 2008/283/EÜ abikava kohta, mida Belgia rakendas Belgias asuvate koordineerimiskeskuste suhtes, ja millega muudetakse otsust 2003/757/EÜ (ELT 2008, L 90, lk 7).
(2) Moniteur belge, 13.1.1983, lk 502.
Full & Egal Universal Law Academy