11.9.2010
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 246/20
European Dynamics SA 10. juunil 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 19. märtsi 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas T-50/05: Evropaïki Dynamiki — Proigmena Systimata Tilepikoinonion Plikroforikis kai Tilematikis AE versus Euroopa Komisjon
(Kohtuasi C-289/10 P)
2010/C 246/35
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: European Dynamics SA (esindaja: advokaat N. Korogiannakis)
Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
Apellant palub Euroopa Kohtul:
—
tühistada Üldkohtu otsus;
—
tühistada komisjoni (maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat) otsus, millega lükati tagasi pakkumus, mille apellant esitas hankemenetluses TAXUD/2004/AO-004, mille esemeks oli „Aktsiisi peatamise korra alusel Euroopa Ühenduses aktsiisimaksuga maksustatud kauba liikumise jälgimiseks kasutatavate telemaatiliste süsteemide väljatöötamine, arendamine, haldamine ja toetamine (EMCS-DEV)” (ELT 2004, S 139), ning sõlmida see hankeleping ühe teise pakkujaga;
—
mõista komisjonilt välja apellandi õigusabi- ja muud kulud, sh esimeses kohtuastmes tekkinud kujul, ning seda ka juhul, kui apellatsioonkaebus peaks tunnistatama vastuvõetamatuks või jäetama rahuldamata, ning käesoleva apellatsioonimenetluse kulud juhul, kui apellatsioonkaebus tunnistatakse vastuvõetavaks ja/või rahuldatakse.
Väited ja peamised argumendid
Apellant väidab, et vaidlustatud kohtuotsus tuleb tühistada järgmistel põhjustel:
Esiteks on Üldkohus rikkunud õigusnormi, tõlgendades vääralt finantsmääruse artikli 89 lõiget 1 ning võrdse kohtlemise, diskrimineerimiskeelu, läbipaistvuse ja vaba konkurentsi põhimõtteid, kui lükkas tagasi apellandi väite, et hagejale ei tehtud kättesaadavaks kõnesoleva hankelepingu sõlmimise eelduseks olevate pakkumuste koostamise jaoks vajalikku kahte kategooriasse jagunevat tehnilist teavet, st EMCS-i täpseid tehnilisi üksikasju ning NCTS-i allikakoodi, ülesehitust ja tehnilisi dokumente.
Teiseks väidab apellant, et Üldkohus on rikkunud õigusnormi, kui järeldas, et komisjoni esitatud info andis apellandile võimaluse oma õigusi kaitsta. Konkreetsemalt on Üldkohus asunud ekslikult seisukohale, et maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat edastas apellandile piisavalt teavet, mis võimaldab tal „kaitsta oma õigusi ning Üldkohtul teostada kontrolli”.
Kolmandaks on Üldkohus eksinud kohtuotsuse punktides 102-116, asudes seisukohale, et apellant ei ole põhjendanud väidet, mille kohaselt hankelepingu sõlmimise kriteeriumid olid „ebamäärased ja subjektiivsed”. Apellant leiab, et — arvestades eeskätt võimatust teada töö mahtu ja seda, millises ulatuses oli võimalik kasutada uuesti hankija poolt nõutud NCTS-i —, et rikutud on finantsmääruse artikli 97 lõiget 1 ning direktiivi 92/50 (1) artikli 17 lõiget 1.
Viimase asjaoluna leiab apellant, et Üldkohus on rikkunud õigusnormi seeläbi, et väitis, et apellant on ilmset hindamisviga käsitleva väite raames esitanud üksnes üldisi argumente ning seega ei ole tõendanud, kus ja kuidas mõjutasid väidetavad vead pakkumuste hindamise lõpptulemust.
(1) Nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord (EÜT L 209, lk 1; ELT eriväljaanne 06/01, lk 322)
Full & Egal Universal Law Academy