25.9.2010
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 260/11
Pye Phyo Tay Za 27. juulil 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 19. mai 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas T-181/08: Pye Phyo Tay Za versus Euroopa Liidu Nõukogu, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, Euroopa Komisjon
(Kohtuasi C-376/10 P)
2010/C 260/15
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Pye Phyo Tay Za (esindajad: QC D. Anderson, barrister M. Lester, solicitor G. Martin)
Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Nõukogu, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
Apellant palub Euroopa Kohtul:
—
tühistada Üldkohtu otsus tervikuna;
—
tuvastada 25. veebruari 2008. aasta määruse nr 194/2008 (1) kehtetus apellanti puudutavas osas;
—
mõista apellandi kohtukulud apellatsioonimenetluses ja Üldkohtu menetluses välja nõukogult.
Väited ja peamised argumendid
1.
Apellant väidab, et kogu Üldkohtu otsust läbib järgmine põhiviga. Üldkohus nõustus nõukogu väitega, et apellandi rahaliste vahendite külmutamine oli õigustatud seetõttu, et ta on „tähtsa ettevõttejuhi”, s.o oma isa Tay Za „pereliige”. Üldkohus asus seisukohale, et seega ei ole apellant kantud nimekirja üksikisikuna, vaid teatavasse isikute „kategooriasse” kuuluvana, mille tulemusel ta kaotab kogu menetlusliku kaitse, millele tal oleks õigus siis, kui ta oleks kantud nimekirja üksikisikuna — k.a institutsioonide kohustus esitada tema nimekirja kandmist õigustavad tõendid —, samuti põhilised kaitseõigused.
2.
Apellandi arvates on kirjeldatud lähenemisviis õiguslikult ja faktiliselt ebaõige. Apellant ei ole määrusega hõlmatud mitte sellepärast, et ta kuulub „pereliikmete” kategooriasse. Apellant on lisatud nimekirja omaenda nime all kui üksikisik sõnaselgelt sel alusel, et ta saab eeldatavasti kasu Birma/Myanmari valitsuse majanduspoliitikast. Seetõttu on tal täielik õigus ülenduse õiguse põhimõtetest tulenevale kaitsele.
3.
Lisaks väidab apellant, et Üldkohtu otsus sisaldab järgmisi õiguslikke vigu.
4.
Esiteks leidis Üldkohus valesti, et EÜ artiklid 60 ja 301 on määrusele õige õiguslik alus. Apellandi sõnutsi puudub tema ja Birma/Myanmari sõjaväelise režiimi vahel piisav seos. Ta ei ole Birma/Myanmari valitsuse liige ega valitsuse liikmega seotud või valitsuse liikme poolt otse või kaudselt kontrollitav isik. Asjaolu, et ta on sellise isiku poeg, kes nõukogu arvates saab režiimist kasu, ei ole piisav. Üldkohus leidis valesti, et kuna (tema arvates) oli institutsioonidel õigus kehtestada Birma/Myanmari suhtes ulatuslikum majandusembargo, siis oli neil seda enam õigus kehtestada üksikisiku suhtes varade külmutamise meede.
5.
Teiseks eksis Üldkohus, kui ta leidis, et apellandil lasub kohustus tõendada, et ta ei saanud režiimist kasu. Tõendamiskoormis peaks lasuma nõukogul, kes on kohustatud põhjendama apellandi suhtes piirava meetme kehtestamist ning esitama seda õigustavaid tõendeid.
6.
Kolmandaks leidis Üldkohus valesti, et nõukogu täitis oma kohustuse esitada põhjused, miks apellant on määruses loetletud. Apellant väidab, et kui nõukogu nimetab määruses üksikisikut sel sõnaselgel alusel, et isik saab kasu režiimi majanduspoliitikast, tuleb nõukogul esitada selle kohta tegelikud ja konkreetsed põhjused, mis on seotud apellandi endaga.
7.
Neljandaks eksis Üldkohus, kui ta leidis, et apellandi suhtes ei ole kaitseõigused kohaldatavad. Kaitseõigused, sealhulgas õigus olla ära kuulatud ja õigus tõhusale kohtulikule kontrollile, on Euroopa Liidus õigusriigi põhiaspektid, mis on alati kohaldatavad, kui liidu institutsioonid kehtestavad meetme, mis otseselt riivab üksikisikut. Veel eksis Üldkohus leides, et apellandi kaitseõigusi (eeldusel et need on kohaldatavad) ei rikutud, kuna ärakuulamine ei oleks viinud teistsuguse tulemuseni, sest apellant ei olnud esitanud teistsugust hinnangut võimaldavat teavet.
8.
Viiendaks kohaldas Üldkohus sobimatut hindamisalust selliste otsuste kontrollimiseks, millega isik lisatakse varade külmutamist käsitleva määruse lisasse. Niisuguse otsuse kohtulik kontroll laieneb otsuse põhjenduseks toodud faktide ja asjaolude hindamisele ning hindamise aluseks olnud tõenditele ja teabele.
9.
Lõpuks tegi Üldkohus vea, kui ta lükkas tagasi apellandi argumendid, et tema omandiõigust on rikutud ning et määrus on tema suhtes põhjendamatu ja ebaproportsionaalne.
(1) Nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 194/2008, millega uuendatakse piiravaid meetmeid [Birma]/Myanmari suhtes ja muudetakse need rangemaks ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 817/2006 (ELT L 66, lk 1).
Full & Egal Universal Law Academy