6.11.2010
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 301/6
29. juulil 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Itaalia Vabariik
(Kohtuasi C-379/10)
2010/C 301/08
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Pignataro ja M. Nolin)
Kostja: Itaalia Vabariik
Hageja nõuded
—
Sedastada, et kuna Itaalia Vabariik välistas riigi mis tahes vastutuse kahju eest, mida on üksikisikule tekitanud viimase astme siseriiklikule kohtule omistatav liidu õiguse rikkumine, kui see rikkumine tuleneb õigusnormide tõlgendamisest või faktiliste asjaolude ja tõendite hindamisest kõnesoleva kohtu poolt, ning kuna ta piiras seda vastutust vaid tahtluse või tõsise üleastumise juhtudega vastavalt Itaalia 13. aprilli 1988. aasta seaduse nr 117 artikli 2 lõigetele 1 ja 2, siis on ta rikkunud oma kohustusi, mis tulenevad Euroopa Liidu Kohtu kehtestatud riikide vastutuse üldpõhimõttest, mille kohaselt on liikmesriik oma viimase astme kohtule omistatava liidu õiguse rikkumise eest vastutav.
—
mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.
Väited ja peamised argumendid
Õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamist ja kohtunike tsiviilvastutust käsitlev 13. aprilli 1988. aasta seadus nr 117 [legge no 117, sul risarcimento dei danni cagionati nell’ esercizio delle funzioni giudiziarie e responsabilità civile dei magistrati] välistab riigi mis tahes vastutuse kahju eest, mida on üksikisikule tekitanud viimase astme siseriiklikule kohtule omistatav liidu õiguse rikkumine, kui see rikkumine tuleneb õigusnormide tõlgendamisest või faktiliste asjaolude ja tõendite hindamisest kõnesoleva kohtu poolt. Lisaks piirab see seadus vastutust vaid tahtluse või tõsise üleastumise juhtudega.
Otsuses kohtuasjas C-173/03 (1): Traghetti jõudis Euroopa Kohus järeldusele, et:
„Ühenduse õigusega on vastuolus siseriiklik õigusakt, millega on liikmesriigi vastutus kahju eest, mida on üksikisikule tekitanud viimase astme siseriiklikule kohtule omistatav ühenduse õiguse rikkumine, üldiselt välistatud, kui rikkumine tuleneb õigusnormide tõlgendamisest või faktiliste asjaolude ja tõendite hindamisest kõnesoleva kohtu poolt.
Ühenduse õigusega on vastuolus ka siseriiklik õigusakt, mis piirab sellise vastutuse tekkimise üksnes juhtudega, mil tegemist on kohtuniku tahtlusega või tõsise üleastumisega, kui sellise piiramise tulemusel on välistatud liikmesriigi vastutuse tekkimine muudel kohaldatava õiguse ilmselge rikkumise juhtudel, nagu seda on täpsustatud Köbleri kohtuasjas (C-224/01) (2) tehtud 30. septembri 2003. aasta otsuse punktides 53–56”.
Seega jõudis Euroopa Kohus järeldusele, et seadus nr 117 on tema kohtupraktikaga vastuolus. See kohtupraktika on aga endiselt jõus ja kohaldatav. Järelikult on vastuolu Euroopa Kohtu praktikaga ikka alles.
(1) EKL 2006, lk I–5177.
(2) EKL 2003, lk I–10239.
Full & Egal Universal Law Academy