6.11.2010
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 301/15
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank van eerste aanleg te Antwerpen (Belgia) 26. augustil 2010 — Ministerie van Financiën, Openbaar Ministerie versus Aboulkacem Chihabi jt
(Kohtuasi C-432/10)
2010/C 301/23
Kohtumenetluse keel: hollandi
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Rechtbank van eerste aanleg te Antwerpen
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitaja: Ministerie van Financiën, Openbaar Ministerie
Süüdistatavad: Aboulkacem Chihabi jt
Eelotsuse küsimused
„a)
Ühenduse tolliseadustiku artikli 221 kohta
1.
Kas ühenduse tolliseadustiku (mis kehtestati nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrusega (EMÜ) nr 2913/92 (1), (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307); enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2700/2000 (2) (EÜT L 311, 12.12.2000, lk 17; ELT eriväljaanne 02/10, lk 239) artikli 1 lõikega 17 tehtud muudatust kehtinud redaktsioonis) artikli 221 lõiget 1 ja artikli 221 lõiget 3 tuleb mõista nii, et dokumenti, milles määratletakse tollimaksu summa ja mis tehakse maksukohustuslasele tolliasutuse poolt teatavaks, saab pidada tollimaksu summa maksukohustuslasele teatamiseks ühenduse tolliseadustiku artikli 221 lõike 1 ja artikli 221 lõike 3 tähenduses üksnes juhul, kui tollimaksu summa kohta on tehtud arvestuskanne (st on registreeritud raamatupidamises või mõnele muule samaväärsele teabekandjale) enne, kui see on maksukohustuslasele teatavaks tehtud eelpool nimetatud dokumendiga?
2.
Kas ühenduse tolliseadustiku (määrus (EMÜ) nr 2913/92) artikli 221 lõike 1, mille järgi peab tollivõla arvestuskanne eelnema teavitamisele, rikkumine selles mõttes, et on tuvastatud, et tollivõlast teatamine (2. juuli 2004) toimus enne arvestuskannet (2005. aasta teine kvartal), viib selleni, et tagantjärele sissenõudmise õigus langeb ära?
3.
Kas tolliseadustiku artikli 221 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et maksukohustuslase õiguspärane tollivõlast teatamine ei saa toimuda, kui ei ole võimalik esitada tõendeid eelnevalt tehtud tollivõla arvestuskande kohta?
4.
Kas nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikli 221 lõike 1 tähenduses tuleb maksukohustuslasele saadetud tollivõlateatist ilma teatamisele eelnenud tollivõla arvestuskandeta käsitleda kehtetu või mitteolemasolevana, mistõttu tolliasutus ei saa tollivõlga sisse nõuda, välja arvatud juhul, kui hiljem pärast tollivõla arvestuskande tegemist saadetakse selleks ettenähtud tähtaja jooksul uus teatis?
b)
Ühenduse tolliseadustiku artikli 202 kohta
1.
Kas tolliseadustiku artikli 202 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et kaubad, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, tuuakse ühenduse tolliterritooriumile ebaseaduslikult üksnes seetõttu, et asjaomased kaubad esitatakse ülddeklaratsioonis tolliseadustiku artikli 43 järgi ebaõige nimetuse all, kuigi
tolliseadustiku artikli 202 lõike 1 teine alalõik viitab üksnes tolliseadustiku artiklitele 38-41 ja artikli 177 teisele taandele, mitte tolliseadustiku artiklile 43;
rakendusmääruse nr 2454/93 artikli 199 järgi kehtib kohustus esitada deklaratsioonis õiged andmed üksnes tollideklaratsiooni, mitte ülddeklaratsiooni kohta;
isikul, kes peab esitama ülddeklaratsiooni, on praktiliselt ja õiguslikult võimatu kontrollida, millised kaubad konteinerites paiknevad?
2.
Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav: kas tolliseadustiku artikli 202 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et isikut (laevaühingu esindaja), kes esitab ülddeklaratsiooni oma käsundiandja (laevaühing) nimel ja huvides, käsitletakse selle õigusakti esimese taande tähenduses ainuüksi ülddeklaratsioonis esitatud ebaõige nimetuse tõttu kui „isikut, kes tõi kauba ebaseaduslikult tolliterritooriumile”?
3.
Kui vastus teisele küsimusele on eitav: kas tolliseadustiku artikli 202 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus selline siseriiklik õigusnorm nagu tollimaksude ja aktsiiside üldseaduse artikli 24 lõige 2, mille järgi isik, kes esitab ülddeklaratsiooni teise isiku nimel ja huvides, muutub automaatselt võlgnikuks, kellel lasub tollivõla tasumise kohustus, ilma et kõnealusele isikule antaks võimalus tõendada, et ta ei osalenud kauba ebaseaduslikus sissetoomises ega teadnud ega pidanud olema teadlik sellest, et kaup toodi tolliterritooriumile ebaseaduslikult?
4.
Kas tolliseadustiku artiklit 5 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus selline siseriiklik õigusnorm nagu tollimaksude ja aktsiiside üldseaduse artikli 24 lõige 2, mis välistab selle, et kasutatakse otsest esindamist, st esindamist isiku poolt, kes esines käsundiandja nimel ja huvides, sest see isik muutub ülddeklaratsioonis ebaõige nimetuse esitamise korral automaatselt tollivõla eest vastutavaks?
5.
Kas juhul, kui ülddeklaratsioonis esitatakse imporditud kaup ebaõige nimetuse all, mistõttu tekib määruse nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikli 202 lõike 1 järgi tollivõlg, tuleb isikut, kes kauba ühenduse tolliterritooriumile toonud isiku otsese või kaudse esindajana esitas ja allkirjastas ülddeklaratsiooni, käsitleda kauba ebaseadusliku sissetoomise põhjustajana ning seega maksukohustuslasena nimetatud määruse artikli 202 lõike 3 esimese taande järgi, kui ta tugines ülddeklaratsiooni koostamisel üksnes nendele andmetele, mille ta sai kaupa ühenduse territooriumile vedanud laeva kaptenilt, ning et arvestades laeva pardal olevate ja lossimissadamas mahalaaditavate konteinerite suurt hulka, oli tal tõepoolest võimatu kontrollida, kas tolliasutusele esitatud konteinerite sisu tegelikult vastab talle antud dokumentidele, mille põhjal koostati ülddeklaratsioon?
6.
Kas laeva kaptenit ja laevaühingut, mida ta esindab, tuleb käsitleda ühenduse territooriumile kauba ebaseadusliku sissetoomise põhjustajana ja sellest tulenevalt võlgnikuna määruse nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikli 202 lõike 3 esimese taande tähenduses, kui kapteni andmete põhjal on selle esindaja kaudu esitatud ülddeklaratsioon, milles on sissetoodud kaup esitatud ebaõige nimetuse all, mistõttu tekib nimetatud määruse artikli 202 lõike 1 järgi tollivõlg kauba ebaseadusliku ühendusse toomisest?
7.
Kui vastus viiendale ja/või kuuendale küsimusele on eitav: Kas viiendas ja/või kuuendas küsimuses nimetatud isikuid võib kõnealustel asjaoludel käsitleda määruse nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikli 202 lõike 3 teise taande tähenduses maksukohustuslastena?”
(1) Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2700/2000, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 311, lk 17; ELT eriväljaanne 02/10, lk 239).
Full & Egal Universal Law Academy