4.12.2010
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 328/19
29. septembril 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Ungari Vabariik
(Kohtuasi C-473/10)
2010/C 328/36
Kohtumenetluse keel: ungari
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: H. Støvlbæk ja B. D. Simon)
Kostja: Ungari Vabariik
Hageja nõuded
Komisjon palub Euroopa Kohtul
1.
tuvastada, et Ungari Vabariik
—
ei ole täitnud muudetud direktiivi 91/440/EMÜ (1) artikli 6 lõikes 3 ja II lisas ning direktiivi 2001/14/EÜ (2) artikli 14 lõikes 2 sätestatud kohustusi, sest ta ei taga liinide eraldamise sõltumatust raudtee-ettevõtjatest,
—
ei ole täitnud muudetud direktiivi 91/440/EMÜ artikli 6 lõikes 3 ja II lisas ning direktiivi 2001/14/EÜ artikli 4 lõikes 2 sätestatud kohustusi, sest ta ei taga tasude kindlaksmääramise sõltumatust raudtee-ettevõtjatest,
—
ei ole täitnud direktiivi 2001/14/EÜ artikli 6 lõikes 1 sätestatud kohustusi, sest ta ei taga raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate finantstasakaalu,
—
ei ole täitnud direktiivi 2001/14/EÜ artikli 6 lõikes 2 sätestatud kohustusi, sest ta ei erguta raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid vähendama infrastruktuuri käigushoidmise kulusid ja kasutustasusid,
—
ei ole täitnud direktiivi 2001/14/EÜ artikli 7 lõikes 3 sätestatud kohustusi, sest ta ei taga, et tasud minimaalse teenustepaketi ning teenindusrajatistele raudteed mööda juurdepääsu eest kehtestatakse lähtuvalt kuludest, mis kõnealuse rongiliikluse korraldamisega otseselt kaasnevad,
—
ei ole täitnud direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 11 sätestatud kohustusi, sest ta ei ole kehtestanud skeemi, mis ergutab raudtee-ettevõtjaid ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat toimivusskeemi abil minimeerima häireid ning parandama raudteevõrgu toimivust;
2.
mõista kohtukulud välja Ungari Vabariigilt.
Väited ja peamised argumendid
Direktiivide 91/440/EMÜ ja 2001/14/EÜ eesmärk on tagada raudtee-ettevõtjatele võrdsetel tingimustel diskrimineerimata juurdepääs raudteeinfrastruktuuridele. Selle eesmärgi saavutamiseks on eelnimetatud direktiivides ette nähtud, et raudteeveoteenuseid pakkuv ettevõtja ei saa teha liinide eraldamisega seotud otsuseid ning läbilaskevõimsuse jaotamise peab tagama sõltumatu jaotamisorgan. Kui liikluskorraldusega tegeleb raudtee-ettevõtja, annab see temale kindlalt konkurentsieelise, kuna liikluskorraldusega kaasnevate ülesannete täitmiseks peavad tal olema üksikasjalikud teadmised raudtee-ettevõtjate osutatud teenuste, nende koguse ja perioodide kohta.
Käesoleva hagi esitamise tingis muu hulgas asjaolu, et Ungaris tegelevad — eespool nimetatud direktiivide sätteid rikkudes — raudteeliikluse korraldamisega raudteeveoteenuste osutajad.
Liikluskorraldust ei saa lugeda selliseks infrastruktuuri käitamise tegevuseks, mis ei ole seotud liinide ja läbilaskevõimsuse jaotamisega, kuna liikluskorraldaja tuleb kaasata liinide ja läbilaskevõimsuse jaotamisega seotud otsustusprotsessi. Liikluskorraldaja peab ühelt poolt olema teadlik läbilaskevõimsuse jaotamise otsustest selleks, et ta saaks liiklust korraldada; teiselt poolt peab ta rikke või eriolukorra tekkimisel võtma vajalikud meetmed plaanipärase liikluse taastamiseks, millega peab kaasnema kasutada olevate liinide ja läbilaskevõimsuste uuesti jaotamine.
Liikluskorralduse sõltumatuse põhimõttega on vastuolus, et Ungaris koostavad infrastruktuuri kasutamise tasude üksikasjalikud arved raudtee-ettevõtjad. Kuna üksikasjalikel arvetel peavad olema muu hulgas näidatud teatud raudtee-ettevõtjate poolt kasutatud teenused ning nende kogus ja perioodid, siis saavad raudtee-ettevõtjad, kes neid arveid väljastavad, konkurentsieelise.
Lisaks liinide jaotamise sõltumatuse põhimõtte rikkumisele on Ungari Vabariik rikkunud direktiividest 91/440/EMÜ ja 2001/14/EÜ tulenevaid kohustusi ka seeläbi, et
—
ta ei ole sätestanud selliseid tingimusi, mis tagaks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate finantstasakaalu,
—
ei ole võtnud selliseid meetmeid, mis sunniks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid vähendama infrastruktuuri käigushoidmise kulusid ja kasutustasusid,
—
ei ole võtnud selliseid täitemeetmeid, mis tagaks otseste kulude põhimõtte kohaldamise teenindusrajatistele raudteed mööda juurdepääsu eest tasude kehtestamisel ning lõpetuseks
—
ei ole kehtestanud skeemi, mis ergutaks raudtee-ettevõtjaid ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid toimivusskeemi abil minimeerima häireid ning parandama raudteevõrgu toimivust.
(1) Nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiiv 91/440/EMÜ ühenduse raudteede arendamise kohta (EÜT L 237, lk 25; ELT eriväljaanne 07/01, lk 341).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2001. aasta direktiiv 2001/14/EÜ raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise, raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutustunnistuste andmise kohta (EÜT L 75, lk 29; ELT eriväljaanne 07/05, lk 404).
Full & Egal Universal Law Academy