12.3.2011
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 80/11
16. detsembril 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik
(Kohtuasi C-600/10)
2011/C 80/21
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: R. Lyal ja W. Mölls)
Kostja: Saksamaa Liitvabariik
Hageja nõuded
—
tuvastada, et kuna Saksamaa Liitvabariik on jätnud kehtima õigusnormid, mille kohaselt koheldakse piiratud maksukohustusega pensionifondidele makstavaid dividende ning sellistele pensionifondidele ja piiratud maksukohustusega pensionikassadele makstavaid intresse maksuõiguslikult ebasoodsamalt kui dividende ja intresse, mida makstakse piiramatu maksukohustusega pensionikassadele ja piiramatu maksukohustusega pensionifondidele, siis on Saksamaa Liitvabariik rikkunud ELTL artiklist 63 ja EMP lepingu artiklist 40 tulenevaid kohustusi;
—
mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt.
Väited ja peamised argumendid
Käesoleva hagi ese on Saksamaa regulatsioon, mille kohaselt koheldakse piiratud maksukohustusega (s.t välisriikide) pensionifondidele makstavaid dividende ning sellistele pensionifondidele ja piiratud maksukohustusega pensionikassadele makstavaid intresse maksuõiguslikult ebasoodsamalt kui dividende ja intresse, mida makstakse piiramatu maksukohustusega (s.t residendist) pensionikassadele ja piiramatu maksukohustusega pensionifondidele.
Välisriikide pensionifondid ja pensionkassad on sarnaste Saksamaa asutustega võrreldes ebasoodsamas olukorras järgmisel kolmel põhjusel:
Pensionikassadele makstavate intresside maksustamisel ei tule tasuda kapitalimaksu ega ettevõtte tulumaksu, kui intresside saaja on maksude tasumisest vabastatud residendist pensionikassa. Sel juhul ei maksustata asjaomast tulu üldse. Välisriigi pensionikassadele ei ole aga sellist kapitalimaksu vabastust ette nähtud, mistõttu neil tuleb igal juhul tasuda 25 % brutosummast, millele lisandub solidaarsusmaks.
Pensionifondidele makstavate dividendide maksustamisel saavad residendist pensionifondid nõuda kapitalimaksu kinnipidamist maksukohustuse määramise menetluse raames. Esiteks saab sel moel maksust maha arvata ettevõtte tegevuskulud ning maksustada tuleb üksnes netotulu. Teiseks võetakse kapitalimaksu seega üldise maksukohustuse määramisel arvesse, mistõttu kohaldatakse üldist 15 %-list ettevõtte tulumaksu määra. Välisriikide pensionifondid ei saa aga ühtegi sellist kohandamist kasutada: vaidlusalune regulatsioon ei luba neil tegevuskulusid mingil juhul maha arvata, ka siis mitte, kui need on vahetus seoses Saksamaal saadud tuluga.
Mis puudutab pensionifondidele makstavaid intresse, siis on õiguslik olukord üldjoontes sarnane pensionifondidele makstavate dividendidega: nagu dividendide puhulgi on välisriikide pensionifondid ka intresside puhul nii tegevuskulude mahaarvamise kui ka maksumäära osas ebasoodsamas olukorras.
Komisjoni arvates on selline välisriikide pensionikassade ja pensionifondide ebasoodsam kohtlemine vastuolus kapitali vaba liikumisega. Ühelgi juhul ei ole selline eristamine objektiivselt põhjendatud.
ELTL artikkel 63 keelab kõik meetmed, mis panevad piiriülesed kapitali liikumised ebasoodsamasse olukorda võrreldes riigisiseste kapitali liikumistega. Sellega seoses ei saa ELTL artikli 65 lõike 1 punkti a mõista nii, et iga maksualane säte, mis eristab maksumaksjaid nende elukoha või nende kapitali investeerimise koha järgi, on automaatselt lepinguga kooskõlas. Seda piirab ELTL artikli 65 lõige 3, mille kohaselt ei tohi lõigetes 1 ja 2 märgitud meetmed ja kord kujutada endast suvalise diskrimineerimise vahendit ega varjatud piirangut kapitali ja maksete vabale liikumisele artikli 63 tähenduses. Selline eristamine on EL õigusega kooskõlas üksnes siis, kui see puudutab olukordi, mis ei ole objektiivselt võrreldavad, või kui seda eristamist õigustab ülekaalukas üldine huvi. Selline õigustus kehib ainult siis, kui regulatsioon ei lähe kaugemale sellest, mis on tema eesmärgi saavutamiseks vajalik.
Tegevuskulude mahaarvamisega seoses juhib komisjon tähelepanu sellele, et liikmesriigid peavad järgima lepingus sätestatud diskrimineerimiskeelde ka sissetulekult kinnipeetava tulumaksu puhul. Sellega seoses ei saa liikmesriik, kust tulu saadi, tugineda oma kohustuste vältimiseks teise liikmesriigi ühepoolsetele sätetele. Saksamaa ei ole väitnud, et tal on teiste liikmesriikidega kokkulepe, mille kohaselt arvavad need riigid tegevuskulud maha Saksamaa asemel. Isegi kui selline kokkulepe oleks olemas, ei viiks see tihtilugu eesmärgini, nt kui asjaomane tulu on teises riigis maksuvaba või kui maksukohustuslane ei saa kokkuvõttes kasumit. Lisaks ei saa mahaarvamise meetodi puhul tegevuskulude mahaarvamine asukohariigis asendada mahaarvamist riigis, kust tulu saadi. Sellisel juhul maksustavad nimelt mõlemad riigid sama tulu. Seega on maksustamine, mis lähtub brutotulu asemel netotulust, tagatud üksnes siis, kui mõlemad riigid rakendavad oma sätteid tegevuskulude mahaarvamise kohta. Mahaarvamine riigis, kust tulu saadi, ei tähenda kahekordset mahaavamist, vaid tagab üksnes võrdse kohtlemise siseriiklike olukordadega võrreldes.
Full & Egal Universal Law Academy