8.12.2012
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 379/8
Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 18. oktoobri 2012. aasta otsus (Fővárosi Ítélőtábla — Ungari eelotsusetaotlus) — Észak-dunántúli Környezetvédelmi és Vízügyi Igazgatóság (Édukövízig), Hochtief Solutions AG Magyarországi Fióktelepe, varem Hochtief Construction AG Magyarországi Fióktelepe versus Közbeszerzések Tanácsa Közbeszerzési Döntőbizottság
(Kohtuasi C-218/11) (1)
(Direktiiv 2004/18/EÜ - Ehitustööde, asjade ja teenuste riigihanked - Artikli 44 lõige 2, artikli 47 lõike 1 punkt b ja artikli 47 lõiked 2 ja 5 - Taotlejate või pakkujate majanduslik ja finantsseisund - Ainult ühe bilansikirje alusel kehtestatud minimaalse suutlikkuse tase - Raamatupidamisandmed, mida võivad mõjutada erinevused äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid käsitlevates siseriiklikes õigusnormides)
2012/C 379/13
Kohtumenetluse keel: ungari
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Fővárosi Ítélőtábla
Põhikohtuasja pooled
Hagejad: Észak-dunántúli Környezetvédelmi és Vízügyi Igazgatóság (Édukövízig), Hochtief Solutions AG Magyarországi Fióktelepe, varem Hochtief Construction AG Magyarországi Fióktelepe
Kostja: Közbeszerzések Tanácsa Közbeszerzési Döntőbizottság
Menetluses osalesid: Vegyépszer Építő és Szerelő Zrt, MÁVÉPCELL Kft
Ese
Eelotsusetaotlus — Fővárosi Ítélőtábla — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132) artikli 44 lõike 2, artikli 47 lõike 1 punkti b ning artikli 47 lõigete 3 ja 5 tõlgendamine — Pakkuja finants- ja majandusliku suutlikuse kontrollimine raamatupidamisdokumendi ainult ühe näitaja alusel, millel on liikmesriigiti nende raamatupidamist puudutava siseriikliku õiguse erinevuste tõttu erinev sisu — Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõte
Resolutsioon
1.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta artikli 44 lõiget 2 ja artikli 47 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et hankija võib nõuda minimaalset majanduslikku ja finantssuutlikkuse taset, viitega ühele või mitmele bilansikirjele, tingimusel, et need objektiivselt sobivad andma teavet ettevõtja suutlikkuse kohta ja tingimusel, et see tase on kooskõlas asjaomase riigihanke mahuga viisil, et see kajastab objektiivselt riigihankelepingu täitmiseks piisava minimaalse majandusliku ja finantsbaasi olemasolu, ilma et see läheks aga kaugemale selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust. Minimaalse majandusliku ja finantssuutlikkuse taseme nõuet ei saa põhimõtteliselt välistada üksnes seetõttu, et see tase põhineb mõnel bilansikirjel, mille osas võivad erinevate liikmesriikide õigusnormides olla erinevused.
2.
Direktiivi 2004/18 artiklit 47 tuleb tõlgendada nii, et kui ettevõtja ei vasta minimaalse majandusliku ja finantssuutlikkuse tasemele —, mis seisneb asjaolus, et taotleja või pakkuja bilansijärgne majandustulemus ei või kolme viimast lõpetatud majandusaastat puudutava aruande kohaselt olla rohkem kui ühel korral negatiivne — kokkuleppe tõttu, mille alusel see ettevõtja regulaarselt kannab oma kasumi üle oma emaettevõtjale, ei ole sellel ettevõtjal muud võimalust täita kõnealune minimaalse suutlikkuse nõue, kui kasutada kõnealuse artikli lõike 2 alusel teiste üksuste võimalusi. Selles osas ei oma tähtsust asjaolu, et selle ettevõtja asukohaliikmesriigi õigusnormid ja hankija asukohaliikmesriigi õigusnormid erinevad selles osas, et selline kokkulepe on piiranguteta lubatud esimeses liikmesriigis, kuid teise liikmesriigi õigusnormid lubavad seda üksnes tingimusel, et kasumi ülekandmise tulemusel ei muutu bilansijärgne majandustulemus negatiivseks.
(1) ELT C 232, 6.8.2011.
Full & Egal Universal Law Academy