28.1.2012
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 25/20
Euroopa Kohtu (suurkoda) 15. novembri 2011. aasta otsus (Verwaltungsgerichtshof’i (Austria) eelotsusetaotlus) — Murat Dereci, Vishaka Heiml, Alban Kokollari, Izunna Emmanuel Maduike, Dragica Stevic versus Bundesministerium für Inneres
(Kohtuasi C-256/11) (1)
(Liidu kodakondsus - Liidu kodanike pereliikmest kolmanda riigi kodanike riigis elamise õigus - Keeldumine põhjusel, et liidu kodanik ei ole kasutanud oma õigust vabalt liikuda - Võimalik erinev kohtlemine võrreldes nende liidu kodanikega, kes on kasutanud oma õigust vabalt liikuda - EMÜ-Türgi assotsiatsioonileping - Assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/80 artikkel 13 - Lisaprotokolli artikkel 41 - Standstill-tingimused)
2012/C 25/33
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Verwaltungsgerichtshof
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitajad: Murat Dereci, Vishaka Heiml, Alban Kokollari, Izunna Emmanuel Maduike, Dragica Stevic
Vastustaja: Bundesministerium für Inneres
Ese
Eelotsusetaotlus — Verwaltungsgerichtshof — ELTL artikli 20, lepingule assotsiatsiooni loomiseks Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahel lisatud 23. novembril 1970. aastal alla kirjutatud lisaprotokolli (EÜT 1972, L 293, lk 4; ELT eriväljaanne 11/11, lk 43) artikli 41 lõike 1 ning kõnealuse lepinguga loodud assotsiatsiooninõukogu 19. septembri 1980. aasta otsuse nr 1/80 assotsiatsiooni arendamise kohta artikli 13 tõlgendamine — Liidu kodakondsus — Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigus elada vabalt liikmesriigi territooriumil — Olukord, kus liidu kodanik elab selles liikmesriigis, mille kodanik ta on — Kolmanda riigi kodanikust pereliikmete elamisloa andmise tingimused
Resolutsioon
1.
Liidu õigust ning eeskätt selle liidu kodakondsust käsitlevaid sätteid tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus, kui liikmesriik ei anna kolmanda riigi kodanikule õigust elada oma territooriumil, kui see kolmanda riigi kodanik soovib elada koos oma liidu kodanikust pereliikmega, kes elab selles liikmesriigis, mille kodanik ta on, ning kes ei ole kunagi kasutanud oma õigust vabalt liikuda ja seda tingimusel, et selline keeldumine ei too asjaomase liidu kodaniku jaoks kaasa liidu kodaniku staatusest tulenevate põhiliste õiguste reaalse kasutamise võimalusest ilmajäämist; viimast asjaolu peab hindama eelotsusetaotluse esitanud kohus.
2.
23. novembril 1970 Brüsselis alla kirjutatud lisaprotokolli (mis sõlmiti, kiideti heaks ja kinnitati ühenduse nimel nõukogu 19. detsembri 1972. aasta määrusega (EMÜ) nr 2760/72) artikli 41 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et „uue piiranguna” selle sätte tähenduses tuleb käsitada selliste uute õigusnormide kehtestamist, mis on piiravamad varem kehtinud õigusnormidest, mis olid omakorda soodsamad võrreldes veelgi varem, kõnealuse protokolli asjaomase liikmesriigi territooriumil jõustumise hetkel kehtinud õigusnormidega, mis käsitlesid Türgi kodanike asutamisvabaduse kasutamise tingimusi.
(1) ELT C 219, 23.7.2011.
Full & Egal Universal Law Academy