27.10.2012
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 331/9
Euroopa Kohtu (kolmas koda) 6. septembri 2012. aasta otsus (Legfelsőbb Bírósági (Ungari) eelotsusetaotlus) — Gábor Tóth versus Nemzeti Adó- és Vámhivatal Észak-magyarországi Regionális Adó Főigazgatósága
(Kohtuasi C-324/11) (1)
(Maksustamine - Käibemaks - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artikkel 9 - „Maksukohustuslase” mõiste - Mahaarvamisõigus - Keeldumine - Neutraalse maksustamise põhimõte - Arve väljastaja, kes on füüsilisest isikust ettevõtjate registrist kustutatud - Arve väljastaja, kes ei ole täitnud kohustust registreerida oma töötajad maksuametis - Maksukohustuslase kohustus tagada arve väljastaja eeskirjadekohane käitumine maksuameti ees)
2012/C 331/14
Kohtumenetluse keel: ungari
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Legfelsőbb Bíróság
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Gábor Tóth
Kostja: Nemzeti Adó- és Vámhivatal Észak-magyarországi Regionális Adó Főigazgatósága
Ese
Eelotsusetaotlus — Magyar Köztársaság Legfelsőbb Bírósága — Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, lk 1) tõlgendamine — Käibemaksu mahaarvamisõiguse kasutamise tingimused liikmesriikide maksuhaldurite praktikas — Maksukohustuslase kohustus kindlaks teha, et arve väljastaja on maksukohustuslane ning et arvel märgitud töid teostanud maksukohustuslase töötajate õigussuhe ja maksualane olukord vastab eeskirjadele
Resolutsioon
1.
Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, ja neutraalse maksustamise põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui maksuamet ei luba maksukohustuslasel maha arvata talle osutatud teenustelt tasumisele kuuluvat või tasutud käibemaksu üksnes sel põhjusel, et arve väljastaja on füüsilisest isikust ettevõtjate registrist kustutatud enne kõnealuste teenuste osutamist või neile vastava arve väljastamist, kui sellisel arvel on märgitud kogu direktiivi 2006/112 artiklis 226 nõutud teave, mis on eeskätt vajalik võimaldamaks tuvastada arve esitanud isikut ja osutatud teenuste laadi.
2.
Direktiivi 2006/112 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui maksuamet ei luba maksukohustuslasel maha arvata käibemaksu, mis tuleb tasuda või on tasutud talle osutatud teenuste eest, põhjusel, et nende teenuste kohta esitatud arve väljastaja ei ole registreerinud oma töötajaid, kui maksuhaldur ei ole objektiivsete tõendite alusel tuvastanud, et asjaomane maksukohustuslane teadis või oleks pidanud teadma, et tehing, mille alusel ta mahaarvamisõigust taotleb, on seotud pettusega, mille pani toime arve väljastanud isik või teine tarneahelas hiljem osalenud ettevõtja.
3.
Direktiivi 2006/112 tuleb tõlgendada nii, et asjaolu, et maksukohustuslane ei kontrollinud, kas ehitusobjektil tegutsevate töötajate ja arve väljastaja vahel esineb õigussuhe ning kas arve väljastaja on need töötajad registreerinud, ei kujuta endast objektiivset asjaolu, mis võimaldab järeldada, et arve saaja teadis või oleks pidanud teadma, et ta osaleb tehingus, mis on seotud käibemaksupettusega, kui arve saajal ei ole teavet, mis annab alust kahtlustada, et arve väljastanud isik on toime pannud rikkumise või pettuse. Seega ei saa mahaarvamisõiguse andmisest nimetatud asjaolu tõttu keelduda, kui on täidetud nimetatud direktiivis selle õiguse kasutamiseks kehtestatud sisulised ja vormilised tingimused.
4.
Kui maksuamet esitab pettuse kohta konkreetsed tõendid, siis ei ole direktiiviga 2006/112 ja neutraalse maksustamise põhimõttega vastuolus see, kui siseriiklik kohus kontrollib kõiki juhtumi asjaolusid arvestades, kas arve väljastaja tegi kõnealuse tehingu ise. Samas saab sellises olukorras, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mahaarvamisõiguse andmisest keelduda vaid juhul, kui maksuamet on objektiivsete tõendite alusel tõendanud, et arve saaja teadis või oleks pidanud teadma, et tehing, mille alusel mahaarvamisõigust taotletakse, on seotud arve väljastaja või tarneahelas järgneva ettevõtja toime pandud pettusega.
(1) ELT C 282, 24.9.2011.
Full & Egal Universal Law Academy