3.8.2013
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 225/12
Euroopa Kohtu (neljas koda) 30. mai 2013. aasta otsus (Administrativen Sad Sofia-grad — Bulgaaria — eelotsusetaotlus) — Zuheyr Freyeh Halaf versus Darzhavna agentsia za bezhantsite pri Ministerski savet
(Kohtuasi C-528/11) (1)
(Varjupaik - Määrus (EÜ) nr 343/2003 - Selle liikmesriigi kindlaksmääramine, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest - Artikli 3 lõige 2 - Liikmesriikide kaalutlusõigus - Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Ülemvoliniku Ameti roll - Liikmesriikide kohustus küsida sellelt ametilt arvamust - Puudumine)
2013/C 225/19
Kohtumenetluse keel: bulgaaria
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Administrativen Sad Sofia-grad
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: Zuheyr Freyeh Halaf
Vastustaja: Darzhavna agentsia za bezhantsite pri Ministerski savet
Ese
Eelotsusetaotlus — Administrativen Sofia-grad — Nõukogu 18. veebruari 2003. aasta määruse (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 50, lk 1; ELT eriväljaanne 19/06, lk 109) artikli 3 lõike 2 tõlgendamine — Teises liikmesriigis juba esitatud varjupaigataotlus — Palve saanud liikmesriigi kohustus võtta endale selle määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud suveräänsusklausli alusel vastutus varjupaigataotluse läbivaatamise eest, kui vastutava riigi õigusnormid ja halduspraktika varjupaigaõiguse valdkonnas on vastuolus rahvusvaheliste inimõiguse normidega ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 18 — Palve saanud liikmesriigi õigusnormid, mis ei sisalda kriteeriume ega menetluskorda suveräänsusklausli kohaldamiseks — Lubatud tõendid varjupaigaõiguse vastuolu kohta liidu õigusega, kui puudub Euroopa Kohtu otsus, milles oleks tuvastatud, et varjupaigaõiguse valdkonnas vastutav liikmesriik on sellise vastuolu tõttu rikkunud liikmesriigi kohustusi
Resolutsioon
1.
Nõukogu 18. veebruari 2003. aasta määruse (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest, artikli 3 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et see lubab liikmesriigil, kes ei ole III peatükis sätestatud kriteeriumide kohaselt vastutav liikmesriik, läbi vaadata varjupaigataotluse ja seda isegi juhul, kui ei esine ühtegi asjaolu, mis põhjendaks määruse artiklis 15 sätestatud humanitaarklausli kohaldamist. See võimalus ei sõltu asjaolust, et nende kriteeriumide kohaselt vastutav liikmesriik ei ole vastanud palvele võtta see varjupaigataotleja tagasi.
2.
See liikmesriik, kus varjupaigataotleja viibib, ei ole kohustatud vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetluses taotlema Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Ülemvoliniku Ameti arvamust, kui nimetatud ameti dokumentidest nähtub, et määruse nr 343/2003 III peatükis sätestatud kriteeriumide kohaselt vastutav liikmesriik rikub varjupaiga valdkonnas liidu õigusnorme.
(1) ELT C 370, 17.12.2011.
Full & Egal Universal Law Academy