3.8.2013
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 225/16
Euroopa Kohtu (neljas koda) 30. mai 2013 aasta otsus (Juzgado de Primera Instancia no 12 de Madrid — Hispaania eelotsusetaotlus) — Genil 48, S.L., Comercial Hostelera de Grandes Vinos, S.L. versus Bankinter SA, Banco Bilbao Vizcaya Argentaria, SA
(Kohtuasi C-604/11) (1)
(Direktiiv 2004/39/EÜ - Finantsinstrumentide turg - Artikkel 19 - Äritegevuse kohustused klientidele investeerimisteenuse osutamisel - Investeerimisnõustamine - Muud investeerimisteenused - Kohustus hinnata osutatud teenuse sobivust ja asjakohasust - Selle kohustuse täitmata jätmise lepingulised tagajärjed - Finantstoote osana pakutav investeerimisteenus - Vahetuslepingud („swaps”), mille eesmärk on pakkuda kaitset finantstoodetega seotud intressimäärade muutumise eest)
2013/C 225/25
Kohtumenetluse keel: hispaania
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Juzgado de Primera Instancia no 12 de Madrid
Põhikohtuasja pooled
Hagejad: Genil 48, S.L., Comercial Hostelera de Grandes Vinos, S.L.
Kostjad: Bankinter SA, Banco Bilbao Vizcaya Argentaria, SA
Ese
Eelotsusetaotlus — Juzgado de Primera Instancia no 12 de Madrid — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 06/07, lk 263), artikli 4 lõike 1 punkti 4 ning artikli 19 lõigete 4, 5 ja 9 tõlgendamine — Intressimäära vahetusleping enda muude finantstoodete intressimäärade muutumise riski vastu kindlustamiseks — Sobivustest
Resolutsioon
1.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ, artikli 19 lõiget 9 tuleb tõlgendada nii, et esiteks, investeerimisteenust pakutakse osana finantstootest ainult juhul, kui see teenus on finantstoote kliendile pakkumise ajal selle lahutamatu osa, ja teiseks, et liidu õigusaktide sätted või ühised Euroopa standardid, millele see säte viitab, peavad võimaldama klientide riskihindamist ja/või sisaldama teabealaseid nõudeid, mis hõlmavad ka asjassepuutuva finantstoote lahutamatuks osaks olevat investeerimisteenust, selleks et selle teenuse suhtes ei kohaldataks selles artiklis 19 sätestatud kohustusi.
2.
Direktiivi 2004/39 artikli 4 lõike 1 punkti 4 tuleb tõlgendada nii, et kliendile vahetuslepingu pakkumine, selleks et katta kliendi sõlmitud finantstoote lepingus ette nähtud intressimäära muutumise riski, on käsitatav investeerimisnõustamisena selles sättes määratletud tähenduses, kui selle vahetuslepingu sõlmimise soovitus antakse kliendile, kes tegutseb investorina, kui see esitatakse kõnealusele kliendile sobivana või põhineb kõnealuse isiku asjaolude kaalumisel ning kui seda ei anta välja üksnes teabejaotuskanalite kaudu või suunatuna avalikkusele.
3.
Iga liikmesriigi siseriiklikus õiguskorras tuleb võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtet järgides ette näha, millised on lepingulised tagajärjed, mis peavad kaasnema sellega, kui investeerimisteenust pakkuv investeerimisühing jätab täitmata direktiivi 2004/39 artikli 19 lõigetes 4 ja 5 kehtestatud hindamise nõuded.
(1) ELT C 32, 4.2.2012.
Full & Egal Universal Law Academy