21.5.2011
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 152/11
E.ON Energie AG 25. veebruaril 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 15. detsembri 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas T-141/08: E.ON Energy AG versus komisjon
(Kohtuasi C-89/11 P)
2011/C 152/20
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Apellant: E.ON Energie AG (esindajad: advokaadid A. Röhling, F. Dietrich ja R. Pfromm)
Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
—
Tühistada Üldkohtu vaidlustatud otsus ja apellandile 6. veebruaril 2008 teatavaks tehtud vastustaja 30. jaanuari 2008. aasta otsus C(2008) 377 (lõplik) asjas COMP/B-1/39.326;
—
teise võimalusena tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja esimeses taandes nimetatud otsus osas, milles
a)
apellandile määrati trahv,
b)
apellanti kohustati kandma kohtukulud,
ja teha otsus apellandi poolt esimeses astmes esitatud nõuetele vastavalt;
—
kolmanda võimalusena tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja saata asi tagasi Üldkohtule arutamiseks;
—
mõista kohtukulud välja vastustajalt.
Väited ja peamised argumendid
Apellant vaidlustab Üldkohtu otsuse, paludes see tühistada, samuti taotleb ta vastustaja 30. jaanuari 2008. aasta otsuse C(2008) 377 (lõplik) asjas COMP/B-1/39.326 tühistamist. Kohtuotsusega ei muudetud vastustaja otsust määrata trahv, heites apellandile ette, et ta on rikkunud vastustaja esindaja poolt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 20 lõike 2 punkti d kohaselt kinnitatud pitserit ja sellega „vähemalt ettevaatamatuse tõttu” rikkunud määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 1 punkti e. Apellatsioonkaebuse põhjenduseks toob apellant välja kuus väidet:
1.
Esmalt leiab apellant, et Üldkohus määras tõendamiskoormise vastuolus õigusnormidega ning rikkus seeläbi süütuse presumptsiooni põhimõtet ning ühenduse õiguses tunnustatud in dubio pro reo põhimõtet. Eelkõige jättis Üldkohus tähelepanuta, et selline tõend, mis esines tema Shelf Life peale kinnitatud pitseri vormis (vaidlus selles osas puudub), ei kujuta endas „piisavalt kõnekat” tõendit selle kohta, et rikkumine aset leidis.
2.
Teises apellatsioonkaebuse väites leiab apellant, et väära subsumeerimisega on rikutud Üldkohtul lasuvat põhjendamiskohustust. Esmalt jätab Üldkohus tõendamiskoormise ümberpööramise raames tähelepanuta enda seatud pitseri tõendusväärtuse „kahtluse alla seadmise” kriteeriumi hilisema subsumeerimise raames esitatud otsese „põhjusliku seose” nõudes pitseri vanuse ja valepositiivse reaktsiooni esinemise vahel.
3.
Kolmandas apellatsioonkaebuse väites leiab apellant, et Üldkohus on võltsinud tõendeid ning rikkunud seeläbi loogikapõhimõtteid, õigusriigi üldpõhimõtet ning veel kord Üldkohtul lasuvat tõendamiskohustust. Siinkohal leiab apellant eelkõige, et Üldkohus eeldas tõendit „pitseri kinnitamise protokoll” hinnates, et see on piisav tõend pitseri nõuetekohase kinnitamise kohta, kuigi sellist selgitust ei ole nimetatud tõendist võimalik tuletada.
4.
Neljandas apellatsioonkaebuse väites heidab apellant veelkord ette kohtuotsuse puudulikku põhjendamist, mis on seotud loogikapõhimõtete rikkumisega. Võttes arvesse apellandi hoones aset leidnud teisi pitseerimisi ja nende pitserite korrektset toimimist, teeb Üldkohus loogiliselt seletamatu järelduse, et ka vaidlusalune pitser toimis korrektselt.
5.
Apellant heidab viiendas apellatsioonkaebuse väites ette, et Üldkohus on rikkunud nõuetekohase tõendamismenetluse reegleid, loogikapõhimõtteid ja põhimõtet in dubio pro reo. Eelkõige pidas Üldkohus apellandi väiteid VOID-märgistuse seisukorra kohta uksepiidal ebaoluliseks, rikkudes seejuures õigusnorme ning jättis seetõttu nõuetekohase tõendamismenetluse reegleid rikkudes vastavad tõendid uurimata.
6.
Kuuendas apellatsioonkaebuse väites heidab apellant lõpuks ette õigusnormide rikkumisi taas nõuetekohase tõendamismenetluse reeglite rikkumise ja õigusliikliku proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise tõttu trahvi suuruse arvutamisel. Üldkohus jättis tähelepanuta kergendava asjaolu, et vastustaja põhjustas ise uurimispäeval nüüdseks selgitamist mittevõimaldava olukorra. Lisaks jättis Üldkohus õigusnorme rikkudes kogumata tõendid rikkumise raskuse ning seega trahvisumma suuruse osas tähtsust omavas küsimuses ukse avamise kohta, mida oleks pidanud tegema kaitstava hüve rikkumise ulatust silmas pidades.
Full & Egal Universal Law Academy