21.5.2011
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 152/12
August Storck KG 1. märtsil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 17. detsembri 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas T-13/09: August Storck KG versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
(Kohtuasi C-96/11 P)
2011/C 152/21
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Apellant: August Storck KG (esindajad: advokaadid T. Reher, P. Goldenbaum, I. Rohr, T. Melchert)
Teine menetlusosaline: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Apellandi nõuded
Apellant palub
—
tühistada apellatsioonkaebuses vaidlustatud kohtuotsus;
—
rahuldada esimeses kohtuastmes esitatud nõuded ning teha kohtuasjas lõplik otsus, teise võimalusena saata asi Üldkohtule tagasi;
—
mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.
Apellatsioonkaebuse väited ja peamised argumendid
Käesolev apellatsioonkaebus vaidlustab Üldkohtu otsuse, milles viimane jättis rahuldamata apellandi hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) 12. novembri 2008. aasta otsuse tühistamise nõudes; viimase otsusega oli tagasi lükatud apellandi taotlus registreerida šokolaadist hiirt kujutav ruumiline kaubamärk.
Apellant esitab apellatsioonkaebuses kolm väidet:
I. Ühenduse kaubamärgimääruse artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine
1.
Üldkohus sai eristusvõime mõistest mitmes mõttes valesti aru, kohaldades seetõttu vääralt ühenduse kaubamärgimääruse artikli 7 lõike 1 punkti b ning leides, et registreerimistaotluse esemeks oleval kaubamärgil puudub eristusvõime.
2.
Üldkohus otsustas õiguslikult vääralt registreerimistaotluse esemeks oleva kaubamärgi üle, kohaldades ruumilisi, ilma graafilise elemendita või sõnalist elementi omavaid kaubamärke puudutavat kohtupraktikat, kuigi registreerimistaotluse esemeks oleval kaubamärgil on graafiline element madalreljeefi vormis. Kaubamärgi üle oleks pidanud otsustama kujutismärke puudutavate põhimõtete alusel.
3.
Üldkohus andis väära hinnangu asjaolule, et toote vormil võib tähistamise eesmärgi kõrval olla veel teisigi eesmärke, nagu näiteks esteetilisi, ilma et see puudutaks ruumilise kaubamärgi algset eristusvõimet.
4.
Üldkohus tõlgendas sõnaühendit „tavaliselt mitte” kui „mitte tavaliselt” ning sulges sellega võimaluse, et maguskaupade valdkonnas on tarbija juba harjunud käesoleva registreerimisetaotluse esemeks oleva ruumilise kaubamärgiga sarnaste märkidega ning käsitab neid seetõttu eristusvõimet omavatena. Seejuures ei arvestanud Üldkohus õigesti käesolevas asjas asjaomasel maguskaupade turul kaupade tähistamiseks kasutatava tootevormi tähtsust ning määras seetõttu ruumiliste kaubamärkide eristusvõime tõendamise õiguslikud kriteeriumid maguskaupade valdkonnas valesti juhul, kui sellised ruumilised kaubamärgid kujutavad loomi ja/või teisi elusolendeid, seda ka kombinatsioonis erinevate elusolendite elementidega.
5.
Üldkohus vastandas õiguslikult vääralt üksteisele „dekoratiivse kujunduse” ühelt poolt ja „analüüsiva vaatluse” teiselt poolt ning jättis seejuures tähelepanuta, et kaubamärke tuleb hinnata nende üldmulje alusel.
6.
Nende õiguslikult vääralt kindlaks määratud elementide seose tulemusena leidis Üldkohus, et registreerimistaotluse esemeks oleval kaubamärgil puudub eristusvõime, kuigi eristusvõime olemasolu oleks pidanud kaubamärgimääruse artikli 7 lõike 1 punkti b õige kohaldamise korral jaatama.
II. Ärakuulamata jätmine
7.
Kuna Üldkohus ei võtnud oma otsuses arvesse suurt osa apellandi seisukohtadest, on rikutud viimase õigust olla ärakuulatud.
III. Kaubamärgimääruse artikli 73 esimese lause rikkumine (põhjendamiskohustus)
8.
Üldkohus tugines otsuses arvamusele, et registreerimistaotluse esemeks olevat kaubamärki kujutava figuuri väljakujunenud enda isiksus ei ole tõendatud, kuigi uurimispõhimõtte kohaselt oli Siseturu Ühtlustamise Amet kohustatud tõendama võrreldavate turul olevate tuntud figuuride kaudu asjaomase figuuri isiksuse puudumist. Üldkohus ei soovinud ilmselgelt apellandi argumenti käsitleda ja rikkus seetõttu põhjendamiskohustust.
9.
Osas, milles Üldkohus on küll otsuses puudutanud apellandi osasid väiteid, kuid ei ole neid otsuses hinnanud ega pikemalt maininud, ei ole see piisav täitmaks otsuse arusaadava põhjendamise kohustust.
Full & Egal Universal Law Academy