18.6.2011
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 179/13
Formula One Licensing BV 27. aprillil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 17. veebruari 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-10/09: Formula One Licensing BV versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Global Sports Media Ltd
(Kohtuasi C-196/11 P)
2011/C 179/25
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Formula One Licensing BV (esindajad: Rechtsanwältin K. Sandberg, Rechtsanwältin B. Klingberg)
Teised menetlusosalised: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Global Sports Media Ltd
Apellandi nõuded
—
tühistada vaidlustatud kohtuotsus;
—
rahuldada apellandi nõue tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 16. oktoobri 2008. aasta otsus asjas R 7/2008-1 või teise võimalusena suunata asi tagasi Üldkohtusse; ja
—
jätta Siseturu Ühtlustamise Ameti ja teise menetlusosalise kohtukulud nende endi kanda ning mõista neilt välja apellandi kohtukulud nii esimeses kui ka apellatsiooniastmes.
Väited ja peamised argumendid
Apellant väidab, et rikutud on liidu õigust, nimelt on kohaldatud valesti määruse nr 40/94 (1) (nüüd määrus nr 207/09) artikli 8 lõike 1 punkti b ja määruse nr 40/94 artikli 8 lõiget 5 järgmistel põhjustel.
1.
Üldkohus rikkus määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b järgmistel põhjustel.
1.1.
Üldkohus kohaldas tähise „F 1” eristusvõime hindamisel valesti õigusnorme. Esiteks rikkus Üldkohus väljakujunenud kohtupraktikast tulenevat reeglit, mille kohaselt tuleb kaubamärgi eristusvõimet hinnata selle kaubamärgiga kaitstud konkreetsete kaupade ja teenuste põhjal. Teiseks põhinesid asjaomased järeldused faktide moonutamisel. Kolmandaks jättis Üldkohus kohaldamata väljakujunenud kohtupraktikast tuleneva reegli, mille kohaselt võib kaubamärk eristusvõime omandada ka teise kaubamärgi osana kasutamise tulemusel. Neljandaks tingisid Üldkohtu sellekohased järeldused apellandi standardkirjas oleval kujul registreeritud kaubamärkide „F 1” faktilise tühistamise.
1.2.
Üldkohus kohaldas määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b põhjal segiajamise tõenäosust hinnates valesti õigusnorme nii vastulause esitaja standardkirjas oleval kujul registreeritud kaubamärkide „F 1” osas kui ka logo „F 1 Formula 1” osas. Esiteks jättis Üldkohus arvestamata selle asjaoluga, et kaubad ja teenused on identsed või väga sarnased, kuigi ta otsustas, et tähised on sarnased. Teiseks keskendus Üldkohus väljendi „F 1” eristusvõimele sel määral, et jättis kõrvale väljakujunenud kohtupraktikast tulenevad muud asjaolud. Kolmandaks ei hinnanud Üldkohus tähiste sarnasust vastavalt sellele, mil määral need üksteist meenutavad.
2.
Üldkohus rikkus määruse nr 40/94 artikli 8 lõiget 5 järgmistel põhjustel.
2.1.
Üldkohus jättis ekslikult tähelepanuta apellandi standardkirjas oleval kujul kaubamärkide „F 1” maine.
2.2.
Lisaks kohaldas Üldkohus valesti õigusnorme, hinnates tähiste sarnasust seoses vastuväite esitaja logona esitatud kaubamärgiga „F 1 Formula 1”, kuna ta leidis ekslikult, et väljendil „F 1” puudub eristusvõime.
(1) Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146).
Full & Egal Universal Law Academy