23.7.2011
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 219/3
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Grondwettelijk Hof (Belgia) 28. aprillil 2011 — All Projects & Developments jt
(Kohtuasi C-203/11)
2011/C 219/05
Kohtumenetluse keel: hollandi
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Grondwettelijk Hof
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitajad:
All Projects & Developments NV
Bouw- en Coördinatiekantoor Andries NV
Belgische Gronden Reserve NV
Bouwonderneming Ooms NV
Bouwwerken Taelman NV
Brummo NV
Cordeel Zetel Temse NV
DMI Vastgoed NV
Dumobil NV
Durabrik NV
Eijssen NV
Elbeko NV
Entro NV
Extensa NV
Flanders Immo JB NV
Green Corner NV
Huysman Bouw NV
Imano BVBA
Immpact Ontwikkeling NV
Invest Group Dewaele NV
Invimmo NV
Kwadraat NV
Liburni NV
Lotinvest NV
Matexi NV
Novus NV
Plan & Bouw NV
7Senses Real Estate NV
Sibomat NV
Tradiplan NV
Uma Invest NV
Versluys Bouwgroep BVBA
Villabouw Francis Bostoen NV
Willemen General Contractor NV
Wilma Project Development NV
Woningbureau Paul Huyzentruyt NV
Menetlusse astujad:
Ministerraad
Vlaamse regering
Immo Vilvo NV
PSR Brownfield Developers NV
College van de Franse Gemeenschapscommissie
Franse Gemeenschapsregering
Eelotsuse küsimused
1)
Kas Euroopa Liidu toimimise lepingu [ELTL] artikleid 107 ja 108 tuleb eraldi või koostoimes komisjoni 28. novembri 2005. aasta otsusega 2005/842/EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (1) tõlgendada nii, et need nõuavad, et Flandria piirkonna 27. märtsi 2009. aasta dekreedi maa- ja kinnisvarapoliitika kohta artiklites 3.1.3, 3.1.10, artikli 4.1.20 § 3 lõikes 2, artikli 4.1.21 ja artiklis 4.1.23 sätestatud meetmetest tuleb enne nende vastuvõtmist või jõustumist teavitada Euroopa komisjoni?
2)
Kas õigusnormi, mis paneb eraettevõtjatele, kelle maatüki kruntideks jagamise projektil või ehitusprojektil on teatav miinimumsuurus, seadusega sotsiaalkohustuse, mille suurus on vähemalt 10 % ja kõige rohkem 20 % asjaomase maatüki jagamiselt või ehitusprojektilt, mida võib täita in natura või 50 000 euro suuruse summa maksmisega eraldamata sotsiaalelamumaa või sotsiaalkorteri pealt, tuleb kontrollida asutamisvabaduse, teenuste osutamise vabaduse või kapitali vaba liikumise alusel või tuleb see kvalifitseerida kompleksseks õigusnormiks, mida tuleb kontrollida iga nimetatud vabaduse alusel?
3)
Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (2) artikli 2 lõike 2 punkte a ja j kohaldatakse eraettevõtjate poolt sotsiaalkorterite ja apartementide ehitamiseks kohustuslikult makstava summa suhtes, mis on sotsiaalkohustusena seadusega kohustuseks seatud seoses iga ehitusloa ja maatüki kruntideks jagamise loaga niisuguse projekti puhul, millel on seaduses sätestatud miinimummaht, kusjuures sotsiaaleluasemetega tegelevad organisatsioonid ostavad ehitatud sotsiaalkorterid eelnevalt kindlaksmääratud maksimumhindadega, selleks et need laiale eraisikute kategooriale välja üürida või et need korterid müüdaks õiguse ülekandmise teel sotsiaaleluasemetega tegelevale organisatsioonile sama kategooria eraisikutele?
4)
Kas juhul, kui kolmandale eelotsuse küsimusele vastatakse jaatavalt, tuleb direktiivi 2006/123/EÜ artiklis 15 sätestatud mõistet „hindamisele kuuluvad nõuded” tõlgendada nii, et need hõlmavad eraettevõtjate kohustust panustada lisaks oma tavapärasele tegevusele või selle osana sotsiaalelamuehitusse ja müüa valminud korterid maksimumhindadega riigi osalusega asutustele või õiguse ülekandmise teel, vaatama sellele, et eraettevõtjatel ei ole sotsiaalkorterite turul edasist algatusõigust?
5)
Kas juhul, kui kolmandale eelotsuse küsimusele vastatakse jaatavalt, peab siseriiklik kohus,
a)
olles tuvastanud, et vastavalt direktiivi 2006/123/EÜ artiklile 15 uut hindamisele kuuluvat nõuet ei ole selle direktiivi artikli 15 lõike 6 kohaselt konkreetselt kontrollitud, ja
b)
olles tuvastanud, et nimetatud uuest nõudest ei ole komisjoni selle direktiivi artikli 15 lõike 7 kohaselt teavitatud, määrama sanktsiooni — ja juhul, kui vastus on jaatav, siis millise sanktsiooni?
6)
Kas juhul, kui kolmandale eelotsuse küsimusele vastatakse jaatavalt, tuleb direktiivi 2006/123/EÜ artiklis 14 sätestatud mõistet „keelatud nõuded” tõlgendada nii, et need ei keela mitte ainult siis nimetatud artiklis kirjeldatud eeldustel siseriiklikku sätet, kui see säte seab teenuste osutamise valdkonnale juurdepääsu või selles valdkonnas tegutsemise eeltingimuseks vastavuse mis tahes nõudele, vaid ka siis, kui see säte näeb üksnes ette, et asjaomase nõude täitmata jätmise tagajärg on see, et seadusega ettenähtud teenuse osutamise eest makstav hüvitis langeb ära ja et selle teenuse osutamiseks antud finantstagatist ei maksta tagasi?
7)
Kas juhul, kui kolmandale eelotsuse küsimusele vastatakse jaatavalt, tuleb direktiivi 2006/123/EÜ artikli 14 punktis 6 sätestatud mõistet „konkureeriv ettevõtja” tõlgendada nii, et seda kohaldatakse ka avalik-õiguslikule isikule, kelle ülesanded võivad osaliselt kattuda teenuseosutaja ülesannetega, juhul kui ta teeb sama direktiivi artikli 14 punktis 6 nimetatud otsuseid ja on ühtlasi astmete süsteemi viimase etapina kohustatud ostma sotsiaalkortereid, mille teenuseosutaja ehitas oma sotsiaalkohustust täites?
8)
a)
Kas juhul, kui kolmandale eelotsuse küsimusele vastatakse jaatavalt, tuleb direktiivi 2006/123/EÜ artikli 4 punktis 6 sätestatud mõistet „autoriseerimisskeem” tõlgendada nii, et seda kohaldatakse avalik-õigusliku isiku tõendite suhtes, mille viimane on andnud pärast seda, kui esialgne ehitusluba või maatüki kruntideks jagamise luba oli juba antud, ning mis on vajalikud selleks, et oleks õigus nõuda mõnd hüvitist sotsiaalkohustuse täitmise eest, mis oli seaduse alusel seotud nimetatud esialgse loaga, ning mis on ühtlasi vajalikud selleks, et esitada nõue teenuseosutaja poolt nimetatud avalik-õigusliku isikule kohustuslikus korras antud finantstagatise tagastamiseks?
b)
Kas juhul, kui kolmandale eelotsuse küsimusele vastatakse jaatavalt, tuleb direktiivi 2006/123/EÜ artikli 4 punktis 6 sätestatud mõistet „autoriseerimisskeem” tõlgendada nii, et seda kohaldatakse kokkuleppele, mille eraettevõtja sõlmib seaduses sätestatud normi alusel avalik-õigusliku isikuga sellise sotsiaalkorteri müümise õiguse ülekandmise raames nimetatud avalik-õiguslikule isikule, mille on ehitanud nimetatud eraettevõtja, ja nimelt oma sotsiaalkohustuse täitmiseks in natura, mis oli seaduse alusel seotud ehitusloaga või maatüki kruntideks jagamise loaga, võttes arvesse asjaolu, et nimetatud kokkuleppe sõlmimine kujutab endast nimetatud loa teostatavuse tingimust?
9)
Kas ELTL artikleid 49 ja 56 tuleb tõlgendada nii, et need keelavad õigusnormi, mille tagajärg on, et teatava miinimummahuga projekti jaoks ehitusloa või maatüki kruntideks jagamise loa andmisega seotakse seaduses sotsiaalkohustus, mis seisneb selles, et projekti teatava protsendimäära ulatuses tuleb ehitada sotsiaalkortereid, mis tuleb seejärel müüa piiratud maksimumhinnaga avalik-õiguslikule isikule või õiguse ülekandmise teel?
10)
Kas ELTL artiklit 63 tuleb tõlgendada nii, et see keelab õigusnormi, mille tagajärg on, et teatava miinimummahuga projekti jaoks ehitusloa või maatüki kruntideks jagamise loa andmisega seotakse seadusega sotsiaalkohustus, mis seisneb selles, et projekti teatava protsendimäära ulatuses tuleb ehitada sotsiaalkortereid, mis tuleb seejärel müüa piiratud maksimumhinnaga avalik-õiguslikule isikule või õiguse ülekandmise teel?
11)
Kas Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (3) artikli 1 lõike 2 punktis b sätestatud mõistet „ehitustööde riigihankelepingud” tuleb tõlgendada nii, et neid kohaldatakse õigusaktile, mille tagajärg on, et teatava miinimummahuga projekti jaoks ehitusloa või maatüki kruntideks jagamise loa andmisega seotakse seadusega sotsiaalkohustus, mis seisneb selles, et projekti teatava protsendimäära ulatuses tuleb ehitada sotsiaalkortereid, mis tuleb seejärel müüa piiratud maksimumhinnaga avalik-õiguslikule isikule või õiguse ülekandmise teel?
12)
Kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 21, 45 ja 49, 56 ja 63 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (4), artikleid 22 ja 24 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus Flandria piirkonna 27. märtsi 2009. aasta dekreedi maa- ja kinnisvarapoliitika kohta 5. osaga, mille pealkiri on „Oma piirkonnas elamine”, kehtestatud õigusnorm, millega teatavates nn sihtomavalitsustes seatakse kinnistute ja nendele püstitatud ehitiste omandi ülekandmise tingimuseks, et ostja või üürnik tõendab, et tal on piisavad sidemed asjaomase kohaliku omavalitsusega dekreedi artikli 5.2.1 § 2 tähenduses?
(1) ELT L 312, lk 67.
(2) ELT L 376, lk 36.
(3) ELT L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132.
(4) ELT L 158, lk 77; ELT eriväljaanne 05/05, lk 46.
Full & Egal Universal Law Academy