23.7.2011
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 219/11
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgerichtshof (Austria) 25. mail 2011 — Murat Dereci, Vishaka Heiml, Alban Kokollari, Izunna Emmanuel Maduike ja Dragica Stevic versus Bundesminister für Inneres
(Kohtuasi C-256/11)
2011/C 219/15
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Verwaltungsgerichtshof
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitajad: Murat Dereci, Vishaka Heiml, Alban Kokollari, Izunna Emmanuel Maduike ja Dragica Stevic
Vastustaja: Bundesminister für Inneres
Eelotsuse küsimused
1)
a)
Kas ELTL artiklit 20 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui liikmesriik keeldub andmast kolmanda riigi kodanikule, kelle abikaasa ja alaealised lapsed on liidu kodanikud, elamisõigust liikmesriigis, kus on abikaasa ja laste elukoht ja mille kodanikud nad on, ning seda isegi siis, kui asjaomased liidu kodanikud ei sõltu elatusvahendite osas kolmanda riigi kodanikust? (märkus: kaebuse esitaja M. Dereci)
b)
Kas ELTL artiklit 20 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui liikmesriik keeldub andmast kolmanda riigi kodanikule, kelle abikaasa on liidu kodanik, elamisõigust liikmesriigis, kus on abikaasa elukoht ja mille kodanik ta on, ning seda isegi siis, kui asjaomane liidu kodanik ei sõltu elatusvahendite osas kolmanda riigi kodanikust? (märkus: kaebuse esitajad V. Heiml ja I.-E. Maduike)
c)
Kas ELTL artiklit 20 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui liikmesriik keeldub andmast täisealisele kolmanda riigi kodanikule, kelle ema on liidu kodanik, elamisõigust liikmesriigis, kus on ema elukoht ja mille kodanik ta on, ning seda isegi siis, kui mitte liidu kodanik ei sõltu elatusvahendite osas kolmanda riigi kodanikust, vaid kolmanda riigi kodanik on enda elatusvahendite osas liidu kodanikust sõltuv? (märkus: kaebuse esitaja A. Kokollari)
d)
Kas ELTL artiklit 20 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui liikmesriik keeldub andmast täisealisele kolmanda riigi kodanikule, kelle isa on liidu kodanik, elamisõigust liikmesriigis, kus on isa elukoht ja mille kodanik ta on, ning seda isegi siis, kui mitte liidu kodanik ei sõltu elatusvahendite osas kolmanda riigi kodanikust, vaid kolmanda riigi kodanik saab liidu kodanikult elatusraha? (märkus: kaebuse esitaja D. Stevic)
2)
Kui vastus vähemalt ühele esimese küsimuse raames esitatud küsimustest on jaatav, siis:
Kas ELTL artiklist 20 tuleneva liikmesriigi kohustuse puhul anda kolmanda riigi kodanikule elamisõigus on tegemist elamisõigusega, mis tuleneb vahetult liidu õigusest, või piisab sellest, kui liikmesriik annab kolmanda riigi kodanikule elamisõiguse seda õigust kehtestavate normide alusel?
3)
a)
Kui teisele küsimusele antud vastusest selgub, et elamisõigus tuleneb liidu õigusest, siis:
Millistel tingimustel ei ole erandkorras liidu õigusest tulenevat elamisõigust või millistel tingimustel võib kolmanda riigi kodanikult riigis elamise õiguse ära võtta?
b)
Kui teisele küsimusele antud vastuse kohaselt on piisav, et liikmesriik annab kolmanda riigi kodanikule elamisõiguse seda õigust kehtestavate normide alusel, siis:
Millistel tingimustel võib keelduda kolmanda riigi kodanikule — olgugi, et liikmesriik on põhimõtteliselt kohustatud talle elamisõiguse andma — elamisõiguse andmisest?
4)
Kui ELTL artikliga 20 ei ole vastuolus keeldumine anda kolmanda riigi kodanikule elamisõigus liikmesriigis sellistel asjaoludel nagu M. Dereci puhul, siis:
Kas Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahel sõlmitud assotsiatsioonilepinguga asutatud assotsiatsiooninõukogu 19. septembri 1980. aasta otsuse nr 1/80 assotsiatsiooni arengu kohta artikliga 13 või Brüsselis 23. novembril 1970 allakirjutatud ning nõukogu 19. detsembri 1972. aasta määrusega (EMÜ) nr 2760/72 ühenduse nimel sõlmitud, heaks kiidetud ja kinnitatud lisaprotokolli, mis vastavalt selle artiklile 62 on osa lepingust, millega loodi assotsiatsioon Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahel, artikliga 41 (1) on vastuolus, kui M. Dereci juhtumiga sarnastel asjaoludel kohaldatakse seoses Türgi kodanike esmakordse riiki sisenemisega siseriiklikke õigusnorme, mis on rangemad kui seni esmakordsel riiki sisenemisel Türgi kodanike suhtes kohaldatud õigusnormid, kuigi need siseriiklikud õigusnormid, mis hõlbustasid esmakordset sisenemist, jõustusid alles pärast seda, kui Türgiga assotsieerumist puudutavad eespool nimetatud eeskirjad olid asjaomases liikmesriigis juba jõustunud?
(1) EÜT 1972, L 293, lk 4.
Full & Egal Universal Law Academy