13.8.2011
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 238/6
Euroopa Liidu Nõukogu 6. juunil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 22. märtsi 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-233/09: Access Info Europe versus Euroopa Liidu Nõukogu
(Kohtuasi C-280/11 P)
2011/C 238/11
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: G. Maganza, B. Driessen, Cs. Fekete)
Teised menetlusosalised: Access Info Europe, Kreeka Vabariik, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
Apellandi nõuded
Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:
—
tühistada vaidlustatud otsus, millega Üldkohus tühistas nõukogu otsuse, millega keelati taotletud dokumendile üldsuse juurdepääs;
—
teha apellatsioonkaebuse esemeks olevates küsimustes lõplik kohtuotsus; ja
—
mõista nõukogu kohtukulud kohtuasjas T-233/09 ja käesolevas kohtuasjas välja apellandilt.
Väited ja peamised argumendid
Sissejuhatuseks soovib nõukogu meenutada, et vaidlustatud otsuse vastuvõtmine 26. veebruaril 2009 on varasem Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009. Seega on käesoleva asja suhtes kohaldatav raamistik Euroopa Liidu lepingus ja Euroopa Ühenduse asutamislepingus sätestatud raamistik, mis eelnes Lissaboni lepingu jõustumisele.
Nõukogu väidab esiteks, et Üldkohus on määruse nr 1049/2001 (1) artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus sätestatud erandit õiguslikult vääralt tõlgendanud ja kohaldanud, kuna tema järeldused ei ole kooskõlas kohaldatavate asutamislepingu sätetega ning eeskätt eiravad need asutamislepingus ette nähtud ja teiseses õiguses kajastatud institutsioonide seadusandlikule tegevusele laiulatuslikuma juurdepääsu põhimõtte piire, et kaitsta institutsioonide otsustusprotsessi tõhusust.
Teiseks väidab nõukogu, et Üldkohtu põhjendused ei ole kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga, mis lubab institutsioonil tugineda üldistele kaalutlustele.
Kolmandaks väidab nõukogu, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta kohaldas käesolevas asjas „nõutud õiguslikku ja faktilist standardit”, et uurida põhjendusi, mille nõukogu esitas määruse artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus sätestatud erandile tuginemiseks. Oma hinnangus rikkus Üldkohus õigusnorme, kuna ta nõudis tõendeid otsustusprotsessile avaldatava negatiivse mõju kohta, jättis täieliku avalikustamise mõju hindamisel tähelepanuta otsustusprotsessi varajase staadiumi tähtsuse ning ei võtnud arvesse taotletud dokumendi tundlikku iseloomu.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).
Full & Egal Universal Law Academy