24.9.2011
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 282/7
Maurice Emrami 6. juulil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu 10. mai 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-187/10: Emram versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
(Kohtuasi C-354/11 P)
2011/C 282/13
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Apellant: Maurice Emram (esindaja: advokaat M. Benavï)
Teine menetlusosaline: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Guccio Gucci Spa
Apellandi nõuded
—
tühistada Üldkohtu otsus täies ulatuses, kuna see jättis rahuldamata hagi, millega taotleti Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 11. veebruari 2010. aasta otsuse tühistamist,
—
tühistada apellatsioonikoja otsus vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artiklile 61,
—
mõista Üldkohtu ja Euroopa Kohtu menetlusega seotud kulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt, ning mõista Siseturu Ühtlustamise Ametis ja Üldkohtus toimunud menetluse kulud välja äriühingult Gucci.
Väited ja peamised argumendid
Apellandi väitel on rikutud nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (1) artikli 8 lõike 1 punkti b ja nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (2) artiklit 17.
Sellega seoses märgib apellant esmalt, et Üldkohus tuvastas segiajamise tõenäosuse, võtmata arvesse kõiki kõnesoleva juhtumi puhul asjasse puutuvaid tõendeid, eriti asjaolu, et varasemaid kaubamärke ei ole turul kasutatud, et varasemate kaubamärkide eristusvõimet on arvestatud, et turul on teisi sama liiki tooteid, mis kannavad teistsugust G tähe kujutist, ning selle kaubamärgina äratundmiseks asjaomase üldsuse poolt seda liiki tähisele omistatud tähtsust. Lisaks väidab apellant, et Üldkohus pidas hinnangut võistlevate kaubamärkide vahelisele sarnasusele ebaõigeks, mis tulenes asjaolude moonutamisest, varasemate kaubamärkide eristusvõime ja domineeriva iseloomu ebaõigest hindamisest ning kõnesolevate toodete laadi väärast hindamisest.
Apellant viitab teiseks Üldkohtu praktika väärale kohaldamisele, kuna arvesse ei ole võetud varasemaid siseriiklikke otsuseid, eirates eespool nimetatud määruse 207/2009 artiklit 17.
Lõpuks viitab apellant sellele, et Üldkohus on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, hinnates tähiste sarnasust vaid osaliselt ja jättes tähelepanuta taotletava kaubamärgi sõnalise sisu, ning võrdles tähiseid ülemäära laiade kriteeriumide alusel.
(1) EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146.
(2) EÜT L 78, lk 1.
Full & Egal Universal Law Academy