28.1.2012
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 25/37
Deltafina SpA 18. novembril 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 9. septembri 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-12/06: Deltafina versus komisjon
(Kohtuasi C-578/11 P)
2012/C 25/71
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Apellant: Deltafina SpA (esindajad: advokaadid J.-F. Bellis ja F. Di Gianni)
Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
—
tühistada täielikult või osaliselt vaidlustatud kohtuotsus osas, milles jäetakse hageja hagiavaldus rahuldamata;
—
tühistada täielikult või osaliselt komisjoni 20. oktoobri 2005. aasta otsus hagejat puudutavas osas;
—
tühistada või vähendada hagejale määratud trahvisummat muu hulgas täieliku pädevuse alusel, mis on Euroopa Kohtule antud ELTL artikliga 261;
—
teise võimalusena saata kohtuasi uueks lahendamiseks tagasi Üldkohtule, et see teeks otsuse kooskõlas Euroopa Kohtu poolt õigusküsimustes antud juhtnööridega;
—
mõista mõlema astme kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Apellatsioonkaebus põhineb neljal väitel.
1.
Üldkohus otsustas vääralt, et Deltafina rikkus koostöökohustust seetõttu, et ta ei teatanud komisjonile, et ta on viimasega koostöö tegemisest teada andnud. Üldkohus oleks pidanud asuma seisukohale küsimuses, kas arvestades kokkulepet „mängureeglite” kohta, mille Deltafina ja komisjon sõlmisid 14. märtsi 2002. aasta koosolekul, võis komisjon õigesti järeldada, et Deltafina rikkus oma koostöökohustust sellega, et ta teatas APTI 4. aprilli 2002. aasta koosolekul, et ta on esitanud trahvide eest kaitse saamise taotluse.
Oma otsuses pani Üldkohus end poolte asemele, määrates tagantjärele kindlaks Deltafina koostöökohustuse korra, jättis esitamata oma seisukoha Deltafina peamise väite kohta ja rikkus Deltafina kaitseõigusi.
2.
Üldkohus ei tuvastanud õigesti ja adekvaatselt fakte, sest selle asemel, et teha kodukorra artiklis 65 ettenähtud menetlustoiminguid, kuulas ta kohtuistungil ära kaks 24. märtsi 2002. aasta „mängureeglite” koosolekul osalejat viisil, mis ei ole kooskõlas menetlusnormidega ja seega õigusvastane, mistõttu ei järginud ta kodukorra artiklites 68–76 sätestatud tagatisi ja jättis tähelepanuta tõendite esitamise aluspõhimõtted.
3.
Üldkohus on rikkunud menetluse mõistliku kestuse põhimõtet. Nimelt kestis menetlus Üldkohtus 5 aastat ja 8 kuud ning kirjaliku menetluse lõppemisest kuni suulise menetluse alguseni kulus 43 kuud, mis on liiga pikk aeg.
4.
Lõpuks, Üldkohus jättis oma täieliku pädevuse raames õigusvastaselt vastamata argumendile, et Deltafinale määratud trahv on ebaproportsionaalne ja diskrimineeriv, sest komisjon kohaldas Deltafina ja Dimon Italia trahvi sama määra alusel, kuigi nende panus rikkumise toimepanemisse oli oluliselt erinev. Kohtuotsus, mis tehti kohtuasjas T-13/03: Nintendo vs. komisjon, kinnitas põhimõtet, et komisjon ei saa ettevõtjate poolt menetluses tehtud koostöö hindamisel rikkuda võrdse kohtlemise põhimõtet, sest seda koostööd tuleb võrrelda nii kronoloogilist kui kvalitatiivset aspekti arvesse võttes.
Full & Egal Universal Law Academy