17.3.2012
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 80/6
Centrotherm Systemtechnik GmbH 29. novembril 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 15. septembri 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-427/09: centrotherm Clean Solutions GmbH & Co. KG versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
(Kohtuasi C-609/11)
2012/C 80/08
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Apellant: Centrotherm Systemtechnik GmbH (esindajad: Rechtsanwalt A. Schulz ja Rechtsanwalt C. Onken)
Teised menetlusosalised: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), centrotherm Clean Solutions GmbH & Co. KG
Apellandi nõuded
Apellant palub Euroopa Kohtul:
—
tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 15. septembri 2011. aasta otsus kohtuasjas T-427/09;
—
jätta rahuldamata centrotherm Clean Solutions GmbH & Co. KG hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 25. augusti 2009. aasta otsuse peale asjas R 6/2008-4;
—
mõista kohtukulud välja centrotherm Clean Solutions GmbH & Co. KG-lt.
Väited ja peamised argumendid
Käesolev apellatsioonkaebus on esitatud Üldkohtu otsuse peale jätta rahuldamata apellandi hagi, mille viimane esitas Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja poolt 25. augusti 2009. aastal centrotherm Clean Solutions GmbH & Co. KG ja Centrotherm Systemtechnik GmbH vahelises tühistamismenetluses tehtud otsuse peale.
Apellant esitab oma apellatsioonkaebuses järgmised väited.
1.
Vaidlustatud kohtu otsus on vastuolus määruse nr 207/2009 (1) artikliga 65 ja Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõigetega 2 ja 3. Nende sätete kohaselt oleks Üldkohus pidanud arvestama kõigi apellandi poolt esitatud väidete ja vastuvõetamatuse vastuväidetega.
2.
Teiseks on vaidlustatud kohtuotsus vastuolus määruse nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punktiga a ja artikliga 76. Kohtuotsus lähtub ekslikust eeldusest, apellant on see, kellel lasub tõendamiskoormis seoses tegeliku kasutamisega, mis on vajalik kaubamärgist tulenevate õiguste säilitamiseks. Esiteks kohaldub määruse nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punktis a sätestatud tühistamismenetluses põhimõte, mille kohaselt kontrollib Siseturu Ühtlustamise Amet fakte omal algatusel. Teiseks tuleneb määruse nr 207/2009 sätetest ja ülesehitusest ning eelkõige tühistamist käsitlevate sätete võrdlusest sätetega vastulause ja kehtetuks tunnistamise kohta suhtelise keeldumispõhjuse korral, et põhimõtteliselt ei ole vaidlustatud kaubamärgi omanik see, kes peab esitama tõendeid kasutamise kohta.
Seega ei ole põhjendatud Siseturu Ühtlustamise Ameti keeldumine arvestada tõenditega põhjusel, et need ei olnud esitatud õigeaegselt.
3.
Üldkohus tõlgendas vääralt määruse nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punkti a, tehes Euroopa Kohtu praktikaga vastuolus oleva vale järelduse, et tegeliku kasutamise mõiste vastandub minimaalsele kasutamisele.
4.
Lõpuks on vale ja Üldkohtu enda praktikaga vastuolus Siseturu Ühtlustamise Ameti kinnitus, mida Üldkohus kahtluse alla ei seadnud, et apellandi ärijuhi vande all antud ütlus ei ole tõend määruse nr 207/2009 artikli 78 lõike 1 punkti f tähenduses.
(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).
Full & Egal Universal Law Academy