21.4.2012
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 118/10
Grand Hotel Abi d’Oru SpA 8. detsembril 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 20. septembri 2011. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-394/08, T-408/08, T-453/08 ja T-454/08: Regione autonoma della Sardegna jt versus komisjon
(Kohtuasi C-633/11 P)
2012/C 118/15
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Apellant: Grand Hotel Abi d’Oru SpA (esindajad: advokaadid D. Dodaro ja R. F. Masuri)
Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Regione autonoma della Sardegna, Selene di Alessandra Cannas Sas jt
Apellandi nõuded
—
tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 20. septembri 2011. aasta otsust liidetud kohtuasjades T-394/08, T-408/08, T-453/08 ja T-454/08 osas, milles
a)
lükkas tagasi apellandi etteheite, mis puudutas parandusotsuse EÜ artikli 254 lõike 3 ja määruse (EÜ) nr 659/99 (1) artikli 20 lõike 1 kohase teatavakstegemise kohustuse rikkumist (kohtuotsuse punktid 103–112);
b)
lükkas tagasi apellandi etteheite põhjenduse puudumise kohta seoses vaidlusaluse abi ergutava mõju hindamisega (kohtuotsuse punktid 136–145 ja 218–228)
ning hagi väidete moonutamise, õigusnormi rikkumise ja põhjenduste ebaloogilisuse ja vasturääkivuse tõttu;
—
tühistada Euroopa Komisjoni 2. juuli 2008. aasta otsus 2008/854/EÜ, milles käsitletakse riigiabi kava C 1/04 (ex NN 158/03 ja CP 15/2003) (abimeede N 272/98, maakonnavalitsuse 1998. aasta akt nr 9) kuritarvitamist;
—
mõista käesoleva menetluse mõlema kohtuastme kulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Vaidlustatud kohtuotsusega on ebaõigelt kohaldatud EÜ artiklit 254 ning määrust (EÜ) nr 659/99, selle põhjendused on ebaloogilised ja vasturääkivad osas, milles on kinnitatud, et „parandamise otsus adresseeritud eranditult Itaalia Vabariigile, mitte aga vaidlusaluse kava saajatele. Järelikult ei tulene EÜ artikli 254 lõikest 3 komisjonile kohustust teavitada parandamise otsusest Grand Hotel Abi d’Oru” (kohtuotsuse punkt 107). See põhjendus on apellandi arvates vastuolus kohtuotsuse enda punktidega 71 ja 72.
Edasi ei saa kohtuotsuse põhjal eristada funktsionaalse kvalifitseerimise osas parandamise otsust ametliku menetluse alustamise otsusest, mille kuulumine juba alustatud menetlusossa kohustab apellandi meelest võtma arvesse pooli, kes on samas menetluses tegelikkuses juba osalenud. Üldkohtu viga parandamise otsuse samastamisel ametliku menetluse alustamise otsusega tõi kaasa määruse (EÜ) nr 659/99 artikli 20 lõike 1 kohaldamisala ebaõige hinnangu.
Veel on vaidlustatud kohtuotsusega moonutatud hagi väiteid, sellega on rikutud õigusnormi, selle põhjendused on ebaloogilised ja vastuolulised selles osas, et Üldkohus ei põhjendanud ka kaudselt selle etteheite tagasilükkamist, mis puudutas komisjoni ilmset viga abi ergutava mõju hindamisel.
Lõpuks moonutasid nii komisjon vaidlusaluses otsuses kui ka Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuses apellandi kavatsusi, omistades talle soovi tuua isiklikule tasandile otsus, mis tugineb üldisel süsteemil, ning seetõttu jätsid ekslikult arvesse võtmata selle, kuidas nendele apellandi esitatud asjaolud võisid mõjutada abikava üldise ulatuse hindamist.
(1) EÜT 1999, L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339.
Full & Egal Universal Law Academy