14.5.2011
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 145/31
28. veebruaril 2011 esitatud hagi — Centre national de la recherche scientifique versus komisjon
(Kohtuasi T-125/11)
2011/C 145/51
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Centre national de la recherche scientifique (Pariis, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat N. Lenoir)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada 17. detsembri 2010. aasta otsus osas, mis puudutab ühelt poolt lepingust PIEF tuleneva CNRS-ile kuluva võlanõude ühenduse vastu ja teiselt poolt lepingu AALOSTEM alusel tagasi nõutud ühenduse väidetava võlanõude CNRS-i vastu tasaarveldamist;
—
mõista kõik menetlusega seotud kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.
1.
Esimene väide, et on rikutud kaitseõigusi ning eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2321/2002 (1), kuivõrd komisjon ei palunud hagejal esitada oma märkusi kavandatava otsuse kohta realiseerida komisjoni väidetav võlanõue tasaarveldamise kaudu.
2.
Teine väide, et on rikutud põhjendamiskohustust, kuivõrd komisjon piirdus sellega, et viitas oma 16. märtsi 2009. aasta auditi aruande üldkaalutlustele ega selgitanud põhjusi, mille tõttu ta ei võtnud arvesse tõendavaid materjale, mille hageja enda deklareeritud kulude kõlblikkuse kohta esitas.
3.
Kolmas väide, et on tehtud ilmseid hindamisvigu, kuivõrd komisjon leidis, et CNRS-i teadurile T. ajavahemikul 1. aprillist 2006 kuni 31. märtsini 2007 makstud tasu ei kvalifitseerunud kõlblikuks kuluks vaatamata tõenditele, mille hageja esitas tööajatabelite ja nelja teadusartikli näol, mis viitasid asjaomasele lepingule.
4.
Neljas väide, et on rikutud õigusnorme, kuivõrd komisjon eitas, et teaduri T. tööajatabelitel ajavahemiku 1. aprillist 2006 kuni 31. märtsini 2007 kohta on tõendiväärtus, ning ei tunnistanud tingimustele vastavaks esiteks CNRS-i teadurile B. tema rasedus- ja sünnituspuhkus ajal tasu maksmist ja teiseks sotsiaalkulusid „provision pour perte d’emploi”, mille CNRS maksis oma koosseisuväliste teenistujate eest töötuskindlustusmaksetena.
5.
Viies väide, et rikutud on õiguspärase ootuse põhimõtet, kuivõrd komisjon:
—
vastupidiselt oma auditi aruandes ja ühel nõupidamisel märgitule eitas nelja teadusartikli tõendiväärtust;
—
andis uue tõlgenduse kõlblikkukriteeriumitele seoses rasedus- ja sünnituspuhkusega;
—
tegi otsuse teatavaks vaatamata vaidluse rahumeelse lahendamise menetluses antud kinnitustele.
6.
Kuues väide, et rikutud on finantsmääruse (2) artikli 73 lõiget 1, kuivõrd komisjoni võlanõue ei ole kindel.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2321/2002 eeskirjade kohta, mis käsitlevad ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide osalemist Euroopa Ühenduse kuuenda raamprogrammi (2002–2006) rakendamises ja uurimistulemuste levitamist (EÜT L 355, lk 23; ELT eriväljaanne 13/31, lk 46).
(2) Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 74).
Full & Egal Universal Law Academy