6.8.2011
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 232/30
18. mail 2011 esitatud hagi — Austria versus komisjon
(Kohtuasi T-251/11)
2011/C 232/55
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hageja: Austria Vabariik (esindaja: C. Pesendorfer)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada komisjoni 8. märtsi 2011. aasta otsus K(2011) 1363 (lõplik), mis puudutab Austria poolt Ökostromgesetz'i (taastuvenergiaseadus) alusel energiamahukatele ettevõtetele antud riigiabi nr C 24/2009;
—
mõista kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Hageja põhjendab oma hagi nelja väitega.
1.
Esimene väide: ELTL artikli 107 lõike 1 valesti kohaldamine — Tegemist ei ole riigiabiga
Hageja arvates ei kujuta Ökostromgesetzi (BGBL. I nr 114/2008, edaspidi „ÖSG”) § 22 punktiga c energiamahukate ettevõtete suhtes kehtestatud kulude ülempiirid endast riigiabi, kuna seal ei ole kasutatud väljendit „riiklik rahastamine”.
2.
Teine väide: ELTL artikli 107 lõike 1 valesti kohaldamine — Meetme valikulisuse puudumine
Hageja arvates ei esine meetme valikulisust ei de iure ega de facto. Isegi kui võtta arvesse asjaolu, et ÖSG § 22 punkt c toob kaasa võrdlussüsteemist kõrvale kaldumise, on hageja arvates see kõrvalekalle õigustatud taastuvenergia tootjatele antava abi süsteemi loogika ja ülesehitusega.
3.
Kolmas väide: ELTL artikli 107 lõike 1 valesti kohaldamine — Võimu kuritarvitamine
Juhul kui otsustatakse, et asjaomase meetme puhul on tegu abiga, kuulub see hageja arvates keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste kohaldamisalasse: igal juhul on ÖSG § 22 punkti c alusel teatatud hüvitise ja nimetatud suuniste peatükis 4 nimetatud ühenduse õigusega reguleeritud energiamaksude alandamise kontrollimise vahel analoogia; vähemalt selles osas, et asjaomast hüvitist tuleb lõpuks hinnata analoogsetel alustel. Lisaks asjaomaste suuniste analoogia alusel kohaldamisele on võimalik ka analoogia üldise grupierandi määruse artikliga 25.
4.
Neljas väide: Euroopa Komisjon kohtles sarnaseid konkurentsialaseid asjaolusid erinevalt
Hageja arvates tekib küsimus miks käsitleti ilmselgelt erinevalt sarnaseid konkurentsialaseid asjaolusid — selles osas viidatakse ÖSG ja Saksa Erneuerbaren-Energien Gesetz'i (taasuvenergiaseadus) sarnasusele, eelkõige seoses nende majanduslike ja konurentsialaste mõjudega. Hageja arvates ei ole see võrdse kohtlemise aluspõhimõttega kooskõlas.
Full & Egal Universal Law Academy