EUR-Lex - 62011TN0279 - ET

Avrupa Adalet Divanı

Karar Metni

6.8.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 232/33

30. mail 2011 esitatud hagi — T&L Sugars ja Sidul Açúcares versus komisjon

(Kohtuasi T-279/11)

2011/C 232/60

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: T&L Sugars Ltd (London, Ühendkuningriik) ja Sidul Açúcares, Unipessoal Lda (Santa Iria de Azóia, Portugal) (esindajad: lawyer D. Waelbroeck ja solicitor D. Slater)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

—

tunnistada ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel määruste nr 222/2011, nr 293/2011, nr 302/2011 ja nr 393/2011 peale esitatud tühistamishagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks ja/või tunnistada vastuvõetavaks ja põhjendatuks hagejate väide, et nimetatud määrused olid õigusvastased;

—

tühistada määrus nr 222/2011, millega kehtestatakse erimeetmed seoses kvoodivälise suhkru ja isoglükoosi Euroopa Liidu turule toomisega turustusaastal 2010/2011, kohaldades vähendatud kvoodiületamise tasu;

—

tühistada määrus nr 293/2011, millega kinnitatakse jaotuskoefitsient, lükatakse tagasi edasised taotlused ja lõpetatakse taotluste esitamine olemasolevatele kvoodivälistele suhkru kogustele müügiks ELi turul vähendatud kvoodiületamise tasuga;

—

tühistada määrus nr 302/2011, millega avatakse teatavate koguste suhkru erakorraline imporditariifikvoot turustusaastaks 2010/2011;

—

tühistada määrus nr 393/2011, millega kehtestatakse jaotuskoefitsient ajavahemikul 1.–7. aprillini 2011 taotletud impordilitsentside väljaandmiseks suhkrutoodetele teatavate tariifikvootide alusel ning peatatakse kõnealuste litsentside taotluste esitamine;

—

teise võimalusena, tunnistada vastuvõetavaks ja põhjendatuks hagejate väide, et määruse nr 1234/2007 artikli 186 punkt a ja artikkel 187 on õigusvastased ja otsustada, et need sätted on ebaseaduslikud ning tühistada vaidlustatud määrused, mis otseselt või kaudselt põhinevad nimetatud sätetel;

—

kohustada Euroopa Liitu, mida esindab komisjon, hüvitama kogu kahju, mille komisjon on tekitanud oma kohustuste täitmata jätmisega ja määrata hagejatele ajavahemikul 1. oktoober 2009 — 31. märts 2011 tekitatud kahju hüvitamiseks 35 485 746 eurot, millele lisanduvad jooksvad kahjud, mida hagejad on kandnud pärast viimati nimetatud kuupäeva, või määrata kahju hüvitamiseks muu summa, mis vastaks tekkinud või tekitatava kahju suurusele, mille hagejad teevad kindlaks käesoleva menetluse kestel, eriti võttes nõuetekohaselt arvesse tulevast kahju;

—

kohustada tasuma alates kohtu otsusest kuni võlgnetava summa tegeliku tasumiseni intresse asjassepuutuval ajavahemikul Euroopa Keskpanga poolt põhilistele refinantseerimistehingutele kehtestatud määras, mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra, või muus kohtu poolt kindlaks määratud kohases määras;

—

mõista kõik kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab oma hagi põhjendamiseks viis väidet:

Esimese väite kohaselt on rikutud määrust nr 1234/2007 (1) ja puudub kohane õiguslik alus. Vaidlustatud määrus nr 222/2011 suurendas kodumaistele tootjatele määratud tootmiskvoote, rikkudes seega määrust nr 1234/2007. Hagejate sõnul ei ole komisjonil vastavat pädevust ja talle on selgesõnaliselt tehtud kohustuseks tootmiskvoote vähendada. Samaväärse tulemuse saavutamiseks ja vaatamata komisjoni kohustusest kehtestada kvoodiületamise tasu hoiataval tasemel, sätestab määrus nr 222/2011 õigusvastaselt kvoodivälisele suhkrule kvoodiületamise tasu 0 eurot. Lisaks, püüdes korrigeerida impordi puudujäägist tingitud turuhäireid, eirab nii määrus nr 222/2011 kui määrus nr 302/2011 määruse nr 1234/2007 alusel impordimeetmetele ja täiskoormusega rafineerimistehastele õiguslikult antud eesõigust.

Teise väite kohaselt on rikutud mittediskrimineerimise põhimõtet. Hagejad väidavad, et vaatamata roosuhkru ja peedisuhkru keemilisele olemusele, eelistavad vaidlustatud määrused impordiga tegelevate rafineerijate kahjuks kodumaiseid tootjaid.

Kolmanda väite kohaselt on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet. Vaidlustatud määruste eesmärk on tegeleda ELi turul suhkru puudujäägiga, mille on põhjustanud imporditud toor-roosuhkru defitsiit. Samas, selle asemel, et probleemiga tegeleda, lubades vajalikku toor-roosuhkru importi, suurendavad need kodumaise suhkrutootmise võimalusi. Seetõttu on need ilmselgelt sobimatud ja ebaproportsionaalsed.

Neljanda väite kohaselt on rikutud õiguspärase ootuse põhimõtet. Hagejate väitel kinnitas komisjon neile korduvalt, et ei suurenda tootmiskvoote ja säilitab poolte vahel tasakaalu. Vaidlustatud määrused olid aga selgelt mõeldud eelistama kodumaist tootmist impordiga tegelevate rafineerijate kulul.

Viienda väite kohaselt on rikutud hoolsuskohustust ja hea halduse põhimõtet. Hagejad leiavad, et kõigepealt ei võtnud komisjon midagi ette, hoolimata korduvatest hoiatustest turuhäirete kohta, ning seejärel võttis nende häirete tõkestamiseks ilmselgelt sobimatud meetmed ning rikkus seeläbi erinevate turuosaliste vahelist tasakaalu, mille nõukogu oli saavutanud.

Hagejad viitavad ülalnimetatud väidetele ka määruste nr 222/2011 ja nr 302/2011 tühistamiseks kui ELTL artikli 277 kohasele õigusvastasuse väitele. Teise võimalusena viitavad hagejad ELTL artikli 277 alusel ka määruse nr 1234/2007 artikli 186 punkti a ja artikli 187 õigusvastasusele, mis on vaidlustatud määruste õiguslik alus.

(1) Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EL), millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, lk 1).

Full & Egal Universal Law Academy