20.4.2013
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 114/20
Euroopa Kohtu (esimene koda) 21. veebruari 2013. aasta otsus (Bundesfinanzhof — Saksamaa eelotsusetaotlus) — Finanzamt Köln-Nord versus Wolfram Becker
(Kohtuasi C-104/12) (1)
(Kuues käibemaksudirektiiv - Artikli 17 lõike 2 punkt a - Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus - Ostutehingu ja müügitehingu vahelise otsese ja vahetu seose olemasolu vajalikkus - Selle seose kindlakstegemise kriteerium - Isiklikult osaühingu juhatuse liikme ja enamusosaniku vastu korruptsioonisüüdistuse alusel algatatud kriminaalmenetluse käigus osutatud advokaaditeenused)
2013/C 114/29
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Bundesfinanzhof
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Finanzamt Köln-Nord
Kostja: Wolfram Becker
Ese
Eelotsusetaotlus — Bundesfinanzhof — Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 9/01, lk 23) artikli 17 lõike 2 punkti a ja artikli 22 lõike 3 punkti b tõlgendamine — Mahaarvamisõiguse tekkimine ja ulatus — Maksukohustuslase majandustegevuse ja teenuse vaheline nõutav otsene ja vahetu seos — Äriühingu juhatuse liikme ja enamusosaniku suhtes altkäemaksu võtmise süüdistuses algatatud kriminaalmenetluse raames osutatud advokaadi teenus
Resolutsioon
Selle kindlakstegemine, kas teatava tehingu ja maksukohustuslase majandustegevuse kui terviku vahel on olemas otsene ja vahetu seos, et tuvastada, kas ta kasutas kaupu või teenuseid „maksukohustuslase maksustatavate tehingutega seoses” nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (muudetud nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiiviga 2001/115/EÜ) artikli 17 lõike 2 punkti a tähenduses, sõltub maksukohustuslase saadud kauba või teenuse objektiivsest sisust.
Käesolevas asjas ei anna advokaatide teenused, mille eesmärk oli see, et füüsilistele isikutele, kes olid maksukohustuslasest äriühingu juhatuse liikmed, ei määrataks kriminaalkaristust, sellele äriühingule õigust arvata maha neilt teenustelt tasutud sisendkäibemaks.
(1) ELT C 138, 12.5.2012.
Full & Egal Universal Law Academy