3.8.2013
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 225/36
Euroopa Kohtu (viies koda) 27. juuni 2013. aasta otsus (Højesteret — Taani eelotsusetaotlus) — Malaysia Dairy Industries Pte. Ltd versus Ankenævnet for Patenter og Varemærker
(Kohtuasi C-320/12) (1)
(Õigusaktide ühtlustamine - Direktiiv 2008/95/EÜ - Artikli 4 lõike 4, punkt g - Kaubamärgid - Kaubamärgi omandamise ja valdamise tingimused - Registreerimisest keeldumine või tühiseks tunnistamine - Taotleja „pahausksuse” mõiste - Taotleja teadlikkus välisriigi kaubamärgi olemasolust)
2013/C 225/62
Kohtumenetluse keel: taani
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Højesteret
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Malaysia Dairy Industries Pte. Ltd
Kostja: Ankenævnet for Patenter og Varemærker
Ese
Eelotsusetaotlus — Højesteret — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiivi 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 299, lk 25) artikli 4 lõike 4 punkti g tõlgendamine — Kaubamärgi registreerimisest keeldumine või registreeringu tühistamine — Pahausksuse mõiste — Kaubamärgi registreerimise taotleja, kes kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise ajal oli teadlik või pidanuks olema teadlik välisriigi kaubamärgist — Plastikust piimapudeli kaubamärgina registreeringu tühistamine põhjendusel, et taotleja teadis kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise ajal tema konkurendi poolt välisriigis kasutatavast varasemast sarnasest kaubamärgist
Resolutsioon
1.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiivi 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 4 lõike 4 punkti g tuleb tõlgendada nii, et mõiste „pahausksus” selle sätte tähenduses on liidu õiguse autonoomne mõiste, mida tuleb liidus tõlgendada ühetaoliselt.
2.
Direktiivi 2008/95 artikli 4 lõike 4 punkti g tuleb tõlgendada nii, et kaubamärgi registreerimistaotluse esitaja selle sätte tähenduses pahausksuse tuvastamisel tuleb võtta arvesse kõiki käsitletava juhtumiga seotud asjakohaseid, registreerimistaotluse esitamise ajal esinevaid tegureid. Selle taotluse esitaja nimetatud sätte tähenduses pahausksuse tuvastamiseks ei piisa ainuüksi asjaolust, et see taotluse esitaja teadis või pidanuks teadma, et kolmas isik kasutab taotluse esitamise ajal identsete või sarnaste kaupade jaoks sellist välisriigi kaubamärki, mille võib segi ajada taotletava kaubamärgiga.
3.
Direktiivi 2008/95 artikli 4 lõike 4 punkti g tuleb tõlgendada nii, et see ei võimalda liikmesriikidel kehtestada välisriikide kaubamärkidele erikaitsekorda, mis erineb mainitud sättega kehtestatust ja põhineb sellel, kas kaubamärgi registreerimistaotluse esitaja oli teadlik või pidanuks olema teadlik välisriigi kaubamärgi olemasolust.
(1) ELT C 258, 25.8.2012.
Full & Egal Universal Law Academy