14.4.2014
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 112/7
Euroopa Kohtu (neljas koda) 27. veebruari 2014. aasta otsus (Raad van State eelotsusetaotlus – Madalmaad) – A. M. van der Ham, A. H. van der Ham-Reijersen van Buuren versus College van Gedeputeerde Staten van Zuid-Holland
(Kohtuasi C-396/12) (1)
((Ühine põllumajanduspoliitika - Rahastamine EAFRD-st - Maaelu arengu toetused - Toetuste vähendamine või andmata jätmine nõuetele vastavuse nõuete rikkumise korral - Mõiste „tahtlik rikkumine”))
2014/C 112/08
Kohtumenetluse keel: hollandi
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Raad van State
Põhikohtuasja pooled
Hagejad: A. M. van der Ham, A. H. van der Ham-Reijersen van Buuren
Kostja: College van Gedeputeerde Staten van Zuid-Holland
Ese
Eelotsusetaotlus – Raad van State – Madalmaad – Nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, lk 1), mida on muudetud nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrusega nr 74/2009 (ELT L 30, lk 100), artikli 51 lõike 1, komisjoni 7. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1975/2006, millega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise eeskirjad (ELT L 368, lk 74), artikli 23 ja komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid (ELT L 141, lk 18), artikli 67 lõike 1 tõlgendamine – Maaelu arengu toetus – Toetuste vähendamine või tühistamine eeskirjade mittejärgimise korral – Tahtliku rikkumise mõiste
Resolutsioon
1.
Mõistet „tahtlik rikkumine” komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid, artikli 67 lõike 1 ja komisjoni 7. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1975/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta, artikli 23 tähenduses tuleb tõlgendada nii, et see nõuab, et toetuse saaja rikuks nõuetele vastavuse nõudeid, selleks et neid nõudeid teadlikult rikkuda või ilma sellise eesmärgita leppida lihtsalt sellise rikkumise võimalusega. Liidu õigusega ei ole vastuolus selline siseriiklik õigusnorm, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mille kohaselt on pikalt püsinud poliitika olemasolu kriteeriumil suurem tõendusjõud, eeldusel, et toetuse saajal on võimalus vajaduse korral tõendada, et ta ei käitunud tahtlikult.
2.
Määruse nr 796/2004 artikli 67 lõiget 1 ja määruse nr 1975/2006 lõiget 23 tuleb tõlgendada nii, et kui nõuetele vastavuse nõudeid rikub kolmas isik, kes töötab toetuse saaja ülesandel, siis võib seda rikkumist toetuse saajale süüks panna, kui ta käitus kolmanda isiku valikul, tema üle järelevalve teostamisel või talle korralduste andmisel hooletult või tahtlikult ning seda hoolimata sellest, kas kõnealuse kolmanda isiku käitumine oli tahtlik või hooletu.
(1) ELT C 379, 8.12.2012.
Full & Egal Universal Law Academy