6.10.2012
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 303/9
Euroopa Kohtu (kuues koda) 13. juuni 2012. aasta määrus (Landesgericht Salzburg’i — Austria — eelotsusetaotlus) — GREP GmbH versus Freistaat Bayern
(Kohtuasi C-156/12) (1)
(Kodukorra artikli 104 lõike 3 esimene lõik - Euroopa Liidu põhiõiguste harta - Artikkel 47 ja artikli 51 lõige 1 - Liidu õiguse kohaldamine - Määruskaebus määruse peale, millega tunnistatakse täitmisele pööratavaks teises liikmesriigis tehtud vara arestimise määrus - Tõhus kohtulik kaitse - Kohtusse pöördumise õigus - Menetlusabi - Siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt ei anta menetlusabi juriidilistele isikutele)
2012/C 303/19
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Landesgericht Salzburg
Põhikohtuasja menetluse pooled
Hageja: GREP GmbH
Kostja: Freistaat Bayern
Ese
Eelotsusetaotlus — Landesgericht Salzburg — Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 51 lõike 1 esimese lause ja artikli 47 ning teise võimalusena nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 12, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42) artikli 43 lõike 1 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõike 1 tõlgendamine — Põhiõiguste harta kohaldamisala — Teise liikmesriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise menetlus — Õigus saada menetlusabi — Sellise siseriikliku õigusnormi lubatavus, mille kohaselt juriidilisel isikul seda õigust ei ole
Resolutsioon
Määruskaebus, mis on esitatud nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 43 alusel selleks, et vaidlustada määrust, millega tunnistatakse vastavalt nimetatud määruse artiklitele 38–42 täitmisele pööratavaks arestimismäärus ning millega määratakse vara arestimine, kujutab endast liidu õiguse kohaldamist Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 51 tähenduses.
Tõhusa kohtuliku kaitse põhimõte, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47, võib hõlmata niisuguse edasikaebuse raames kohtukuludest ja/või advokaadi õigusabi eest tasu maksmisest vabastamise õigust.
Liikmesriigi kohus peab siiski kontrollima, kas menetlusabi saamise tingimused kujutavad endast kohtusse pöördumise õiguse piirangut, mis kahjustab selle õiguse olemust ennast, kas nende tingimustega taotletakse õiguspärast eesmärki ja kas võetud meetmete ja taotletava eesmärgi vahel esineb mõistlik proportsionaalsuse suhe.
Selle hindamise raames võib liikmesriigi kohus võtta arvesse vaidluse eset, taotleja mõistlikku võimalust saavutada edu, asja olulisust taotlejale, kohaldatava õiguse ja menetluse keerukust ning taotleja võimet oma õigusi tõhusalt kaitsta. Proportsionaalsuse hindamisel võib liikmesriigi kohus ühtlasi arvesse võtta ette makstavate menetluskulude suurust ning asjaolu, kas see võib või ei või kujutada endast teatud asjaoludel ületamatut takistust kohtusse pöördumiseks.
Mis puudutab täpsemalt juriidilisi isikuid, siis võib liikmesriigi kohus arvestada nende olukorraga. Seega võib ta võtta muu hulgas arvesse asjaomase juriidilise isiku vormi ja tulunduslikku või mittetulunduslikku eesmärki ning samuti ühingu liikmete või osanike rahalist suutlikkust ja nende võimalust saada kokku kohtusse pöördumiseks vajalik summa.
(1) ELT C 194, 30.6.2012.
Full & Egal Universal Law Academy