KOHTUJURISTI ETTEPANEK
ELEANOR SHARPSTON
esitatud 19. detsembril 2013 ( 1 )
Kohtuasi C‑515/12
„4finance“ UAB
versus
Valstybinė vartotojų teisių apsaugos tarnybaja
Valstybinė mokesčių inspekcija prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijos
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (Leedu))
„Tarbijakaitse — Ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausad kaubandustavad — Püramiidskeem — Kas tarbijad peavad tasuma püramiidskeemiga liitumise eest — Kas on olemas seos uute liitujate antava tasu ja olemasolevatele liikmetele makstava kompensatsiooni vahel — Kas tasu summa on oluline”
1.
Direktiiv 2005/29/EÜ (edaspidi „ebaausate kaubandustavade direktiiv” või „direktiiv”) ( 2 ) keelab muu hulgas müügiedenduse püramiidskeemid (edaspidi „püramiidskeemid”). Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (kõrgeim halduskohus) (Leedu) esitab kolm küsimust, mis puudutavad direktiivi tõlgendamist seoses selliste skeemidega. Ta soovib teada, kas selleks, et püramiidskeem kuuluks direktiivi kohaldamisalasse, peavad tarbijad maksma tasu. Kui see nii on, siis kas peab olema tõendatud, et kõnealust skeemi rahastatakse sellest tasust, ja kas skeemiga ühinemiseks nõutav summa on asjassepuutuv tegur?
Õigusaktid
Direktiiv
2.
Direktiivi põhjendustes 2‐6 on selgitatud, et ühetaolise reeglistiku kehtestamine, millega parendatakse siseturu toimimist, on kardinaalne eesmärk. Põhjendustes 7 ja 8 on märgitud vastavalt, et direktiiv „käsitleb kaubandustavasid, mis on otseselt seotud tarbija poolt toodete suhtes tehtavate tehinguotsuste mõjutamisega” ja „kaitseb otseselt tarbijate majandushuve ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausate kaubandustavade eest”. Põhjenduse 11 sõnul tagab direktiiv „tarbijakaitse ühtse kõrge taseme”, kehtestades „tarbijate majanduskäitumist moonutavate ebaausate kaubandustavade üht[s]e üldi[s]e keel[u]”. Põhjenduses 12 on kirjas: „Ühtlustamine suurendab tunduvalt nii tarbijate kui ettevõtjate õiguskindlust. Nii tarbijad kui ettevõtjad saavad lähtuda ühtsest, selgelt määratletud õiguslikel printsiipidel rajanevast regulatiivraamistikust, mis reguleerib ebaausate kaubandustavade kõiki aspekte kogu Euroopa Liidus. Selle tulemusena kõrvaldatakse tarbijate majandushuve kahjustavaid ebaausaid kaubandustavasid käsitlevate eeskirjade killustatusest tulenevad tõkked ja see võimaldab kõnealusel alal rajada siseturu.” Põhjenduses 17 on märgitud: „Suurema õiguskindluse tagamiseks on soovitav määratleda need kaubandustavad, mis on ebaausad kõigil tingimustel. Seepärast on I lisas selliste tavade täielik nimekiri. Need on ainukesed kaubandustavad, mida võib lugeda ebaausateks, hindamata iga üksikjuhtumi vastavust artiklite 5‐9 sätetele. Seda nimekirja saab muuta ainult käesolevat direktiivi läbi vaadates.”
3.
Artiklis 1 on ette nähtud direktiivi eesmärk: „aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele ja tarbijakaitse kõrge taseme saavutamisele, lähendades tarbijate majandushuve kahjustavad ebaausaid kaubandustavasid käsitlevad liikmesriikide õigus‑ ja haldusnormid”.
4.
Artikkel 2 sisaldab põhimõistete määratlusi:
„[…]
c)
toode – kaubad või teenused, sealhulgas kinnisvara ning õigused ja kohustused;
d)
ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud kaubandustavad (edaspidi ka kaubandustavad) – ettevõtjapoolne tegevus, tegevusetus, teguviis või esitusviis, kommertsteadaanne, sealhulgas reklaam ja turustamine, mis on otseselt seotud toote reklaamimise, müügi või tarnimisega tarbijatele;
e)
tarbijate majanduskäitumise oluline moonutamine – kaubandustava järgimine eesmärgiga märgatavalt kahjustada tarbijate võimet teha teadlikke valikuid, pannes tarbija seetõttu tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud;
[…]
h)
ametialane hoolikus – erioskuste tase ja hoolikus, mille kasutamist tarbijate suhtes võib ettevõtjalt õigustatult eeldada, ja mis on vastavuses ausate kaubandustavadega ja/või hea usu üldpõhimõttega ettevõtja tegevusalal;
[…]
k)
tehinguotsus – tarbija mis tahes otsus selle kohta, kas, kuidas ja millistel tingimustel ostu sooritada, kas selle eest täies ulatuses või osadena maksta, toode endale jätta või sellest loobuda või toote suhtes lepingujärgseid õigusi kasutada ning selle kohta, kas tarbija otsustab tegutseda või tegutsemisest hoiduda;
[…]”
5.
Artiklis 3 on muu hulgas sätestatud, et direktiivi:
„1. […] kohaldatakse artiklis 5 sätestatud ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausate kaubandustavade suhtes enne ja pärast tootega seonduva äritehingu sõlmimist ja selle ajal”.
6.
Artikli 3 lõikes 9 on ette nähtud: „Direktiivis 2002/65/EÜ määratletud „finantsteenuste” ja kinnisvara suhtes võivad liikmesriigid käesoleva direktiiviga ühtlustatavas valdkonnas kehtestada sellest rangemaid või üksikasjalikumaid nõudeid.”
7.
Direktiivi artikli 5 lõige 1 keelab ebaausad kaubandustavad. Artikli 5 lõike 2 kohaselt on kaubandustava ebaaus, kui see on „vastuolus ametialase hoolikuse nõuetega” ja „moonutab oluliselt või tõenäoliselt moonutab oluliselt selle keskmise tarbija majanduskäitumist, kes tootega kokku puutub või kellele see on suunatud […]”. Artikli 5 lõikes 5 on sätestatud: „I lisas on selliste kaubandustavade nimekiri, mida loetakse ebaausateks kõigil tingimustel. Kõikides liikmesriikides kohaldatakse sama ühtset nimekirja ja seda saab muuta ainult käesolevat direktiivi läbi vaadates.”
8.
Artiklid 6‐9 ei ole käesolevas asjas olulised. Need käsitlevad (vastavalt) eksitavaid kaubandustavasid, eksitavat tegevusetust, agressiivseid kaubandustavasid ning ahistamise, sunni ja liigse mõjutamise kasutamist.
9.
Direktiivi I lisa „musta nimekirja” punktis 14 on märgitud: „Müügiedenduse püramiidskeemi loomine, kasutamine ja edendamine, mille puhul tarbija maksab võimaluse eest saada kompensatsiooni pigem teiste tarbijate skeemi kaasamisest, kui toodete müügist või tarbimisest.” ( 3 )
Siseriiklikud õigusaktid
10.
Lietuvos Respublikos nesąžiningos komercinės veiklos vartotojams draudimo įstatymas’i (Leedu Vabariigi seadus tarbijate suhtes ebaausate kaubandustavade keelustamise kohta) artikli 7 lõike 22 kohaselt eeldatakse, et kaubandustava on eksitav ja seetõttu ebaaus, kui see esineb niisuguse kaupade turustamise püramiidskeemi loomise, kasutamise ja edendamise kujul, mis pakub tarbijatele võimalust saada tasu pigem teiste tarbijate skeemi kaasamise eest, mitte toodete müügi või tarbimise eest.
Faktilised asjaolud, menetlus ja eelotsuse küsimused
11.
„4finance” UAB (edaspidi „4finance”) annab tarbijatele sidevahendi abil väikelaene. Alates 26. oktoobrist 2010 kuni 15. veebruarini 2011 korraldas ta reklaamikampaania, milles anti teada, et iga tema veebisaidil registreeruja saab enda pangakontole krediiti iga „sõbra” eest, keda see registreeruja on kaasanud ja kes seejärel registreerub 4finance’i veebisaidil. Kord oli järgmine. Registreerumiseks pidid tarbijad täitma internetis ankeedi ja maksma puhtsümboolse registreerumistasu 0,01 Leedu litti. 4finance palus registreerujatel kutsuda „sõpru” registreeruma nii, et veebilehe asjakohases osas märgitakse selle isiku mobiiltelefoninumber või e‑posti aadress. Selle info andmine võimaldas 4finance’il turustada väikelaene nendele „sõpradele”, keda kutsuti registreeruma. Kui see isik registreerus, sai tema kontaktandmed andnud tarbija krediiti (edaspidi „preemia”) 10 või 20 liti ulatuses. ( 4 ) Pärast registreerumist sai asjaomane isik õiguse taotleda 4finance’ilt väikelaenu, mis pidi seejärel sõlmitama sidevahendi abil. ( 5 )
12.
Valstybinė vartotojų teisių apsaugos tarnyba (riigi tarbijakaitseamet) asus seisukohale, et 4finance on loonud müügitegevuse püramiidskeemi, andes tarbijatele õiguse saada kompensatsiooni eeskätt uute isikute skeemi kaasamise, mitte toodete müügi ega tarbimise eest. Sellepärast tegi nimetatud amet otsuse, milles määrati 4finance’ile 8000 litti trahvi selliseid skeeme keelavate siseriiklike õigusnormide rikkumise eest.
13.
4finance vaidlustas selle otsuse, paludes kohtul kohustada Valstybinė mokesčių inspekcija prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijos (rahandusministeerium) see trahv tagasi maksma. Esimese astme kohus jättis 25. oktoobril 2011 selle kaebuse rahuldamata. Seejärel kaebas 4finance edasi Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas’ele, kes on esitanud Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1.
Kas [direktiivi] I lisa punkti 14 tuleb tõlgendada nii, et müügiedenduse püramiidskeemi loomist, kasutamist ja edendamist loetakse igal juhul eksitavaks kaubandustavaks üksnes siis, kui tarbija on kohustatud maksma selle eest, et saada kompensatsiooni pigem teiste tarbijate skeemi kaasamise eest kui toodete müügi või tarbimise eest?
2.
Kui tarbija peab [maksma tasu] õiguse eest saada kompensatsiooni, siis kas summa, mida tarbija maksab võimaluse eest saada kompensatsiooni pigem teiste tarbijate skeemi kaasamise eest kui toodete müügi või tarbimise eest, mõjutab müügiedenduse püramiidskeemi kvalifitseerimist eksitavaks kaubandustavaks direktiivi I lisa punkti 14 tähenduses? Kas tarbijate tehtud maksed, mille summa on puhtsümboolne ja mida maksti tarbijate identifitseerimise võimaldamiseks, võib lugeda kompensatsiooni saamise võimaluse eest maksmiseks direktiivi I lisa punkti 14 tähenduses?
3.
Kas direktiivi I lisa punkti 14 tuleb tõlgendada nii, et selleks, et müügiedenduse püramiidskeemi loetaks eksitavaks kaubandustavaks selle punkti tähenduses, on oluline üksnes see, et juba registreeritud tarbijale makstakse kompensatsiooni pigem selle eest, et ta kaasas skeemi teisi tarbijaid, kui toodete müügi või tarbimise eest, või on tähtsust ka sellel, mil määral selles skeemis osalejatele uute tarbijate skeemi kaasamise eest makstud kompensatsiooni rahastatakse uute liikmete maksetega? Kas [põhikohtuasjas vaidluse all oleval] juhul peab müügiedenduse püramiidskeemis juba registreeritud osalejatele makstud kompensatsioon olema täielikult või suuremas osas rahastatud sellesse skeemi sisenenud uute liikmete maksetega?”
14.
Oma kirjalikud seisukohad esitasid 4finance, Tšehhi Vabariigi, Itaalia, Leedu ja Poola valitsused ning Euroopa Komisjon. Kohtuistungit ei taotletud ega peetud.
Hinnang
Sissejuhatavad märkused
15.
Menetlusosalised on nõus, et põhikohtuasi käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud kaubandustava, mis hõlmab direktiivi tähenduses toodete reklaamimist, müüki või tarnimist tarbijatele.
16.
Nimetatud menetluses palub riigiasutus kohaldada direktiivi üle võtvat siseriiklikku õigusakti. Väljakujunenud kohtupraktikast tulenevalt peab siseriiklik kohus asja lahendamisel tegema kõik oma pädevuses oleva, arvestades kogu siseriiklikku õigustikku, et tagada selle direktiivi täielik mõju ja saavutada selles sätestatud eesmärgid. ( 6 )
Esimene küsimus
17.
Esimeses küsimuses soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas selleks, et püramiidskeem kujutaks endast I lisa punkti 14 tähenduses ebaausat kaubandustava, peab tarbija maksma tasu.
18.
Selle küsimuse käsitlemisel on vaja uurida, mis kujutab endast püramiidskeemi. Selliseid skeeme on kirjeldatud kõikides käesolevas asjas esitatud seisukohtades (välja arvatud komisjoni omad ( 7 )), kuid kirjeldused erinevad üksteisest.
19.
4finance märgib, et ta peab üleval seaduslikku turustusvõrku, mitte püramiidskeemi. Ta on seisukohal, et püramiidskeemiga kaasneb: 1) teatavat tüüpi investeering; 2) pettus seoses investeeritud summade kasutamisega; 3) uute investorite antud raha kasutamine olemasolevatele investoritele maksmiseks; 4) ebatavaliselt suure tasuvuse lubamine; ja 5) tulu tekitamine skeemiga liituvate uute investorite arvu, mitte müüdavate toodete abil.
20.
Tšehhi Vabariik peab selliste skeemide sisu niisuguseks, et iga tarbija maksab liitumise eest, teades, et ta saab tasu, mis tekib skeemiga liituvate järgmiste tarbijate arvelt. Lisandunud väärtust ei teki, on vaid ressursside ümberjaotamine. Itaalia märgib, et sellistes skeemides on toodetel teisene tähtsus ning need on kõigest ettekääne uute tarbijate kaasamiseks skeemi: esmane tähtsus on skeemil enesel. Leedu märgib, et Euroopa Kohtu praktikas ei ole mõistet „püramiidskeem” määratletud, kuid peab mitmete uuringute põhjal selgeks, et niisugustes skeemides on põhjapanevaks tunnuseks tarbija saadava eelise (kompensatsiooni või makse) seos sellega, et ta kaasab uusi skeemiga liitujaid. See seos määrab niisuguste skeemide õiguspärasuse või ‑vastasuse. Poola sõnul seisneb püramiidskeemi sisu selles, et kasu või kasum sõltub püramiidstruktuuris madalamale tasemele asetuvate isikute maksetest, mitte toodete müügist.
21.
Direktiivi I lisa punktis 14 on kumuleeruv ja ammendav loetelu nendest tunnustest, mille esinemine peab olema tõendatud, et direktiivi artikli 5 lõikes 1 sätestatud keeld oleks kohaldatav püramiidskeemidele. Pettust ei ole selles loetelus mainitud. Samuti ei ole seal märgitud, et uusi skeemiga liitujaid kaasavatele olemasolevatele liikmetele antav kompensatsioon või makse peab olema (vähemalt) teatava väärtusega. Püramiidturundust kasutavad skeemid, milles ei ole 4finance’i loetletud konkreetseid tunnuseid, kuid milles esinevad kõik I lisa punktis 14 loetletud asjaolud, on eksitavad kaubandustavad ja seega direktiivi artikli 5 lõike 5 tähenduses ebaausad.
22.
On selge, et püramiidskeemid võivad olla pahatoimelised, lubades lühikese aja jooksul suurt tasuvust ainuüksi selle eest, et makstakse liitumistasu ja kaasatakse uusi osalejaid, kes teevad sedasama, seega õhutades tarbijaid investeerima väärade või ebarealistlike ootuste põhjal. Direktiivi I lisa punktis 14 näidatud tunnuste hulgas ei ole aga kompensatsiooni summat võrreldes liitumistasuga või kasu tekkimise kiirust. Seetõttu ei ole need olulised tuvastamaks, kas teatav skeem on keelatud.
23.
Ent eelotsusetaotluse esitanud kohus juhib õigesti tähelepanu õnnetule lahknevusele võrdselt autentsete direktiivi keeleversioonide vahel. Enamikus keeleversioonides ( 8 ) on mainitud püramiidskeemi tunnuste hulgas „maksmist” võimaluse eest saada kompensatsiooni. Bulgaaria‑, kreeka‑, leedu‑, rootsi‑, saksa‑, sloveeni‑ ja ungarikeelsetes tekstides aga ei ole „maksmise” nõuet selgelt väljendatud. Leedukeelses versioonis ja saksakeelses versioonis (mida eelotsusetaotluse esitanud kohus mainib) on vastavalt: „piramidės pobūdžio skatinimo sistemos sukūrimas, naudojimas ar reklamavimas, kai vartotojui suteikiama galimybė gauti atlygį visų pirma už kitų vartotojų įtraukimą į tą sistemą, o ne už produktų pardavimą ar naudojimą” ja „Einführung, Betrieb oder Förderung eines Schneeballsystems zur Verkaufsförderung, bei dem der Verbraucher die Möglichkeit vor Augen hat, eine Vergütung zu erzielen, die hauptsächlich durch die Einführung neuer Verbraucher in ein solches System und weniger durch den Verkauf oder Verbrauch von Produkten zu erzielen ist”. Seega ei ole nendes direktiivi keeleversioonides mainitud tarbija makset („maksmist”) skeemis osalemise eest kui nõutavat püramiidskeemi tunnust. Teistes keeleversioonides (nt hispaania, poola ja prantsuse keeles) on see aga oluline tunnus.
24.
4finance märgib, et registreerumiseks nõutavat 0,01 litti ei makstud tasuks kompensatsiooni saamise võimaluse eest, vaid pelgalt selleks, et asjaomane tarbija identifitseerida. See oli vähim võimalik makse, mida sai nõuda, et 4finance’il oleks usaldusväärne teave registreeruja isiku tuvastamiseks. Kuna see makse tehti internetis, sai 4finance selle tulemusel teada asjaomase isiku eesnime, perekonnanime, isikukoodi ja kontonumbri, aga ka muid isikuandmeid, mida oli vaja sidevahendi abil krediidi andmiseks.
25.
Itaalia on seisukohal, et tarbija peab olema teinud majandusliku toimingu ning kui tasu ei maksta, ei ole ka sellist toimingut tehtud. Poola märgib, et tasu on püramiidskeemi oluline tunnus. Direktiivi teisiti tõlgendamine laiendaks selle kohaldamisala ja takistaks siseturu arengut, parendamata seejuures tarbijakaitset. Leedu asub seisukohale, et see, kas tarbija maksab püramiidskeemiga liitudes tasu, ei saa olla määrav tegur. Ta on seisukohal, et kui müügitegevuse püramiidskeemi määratlus oleks seotud liitumistasu maksmisega, oleks kõnealuse keelu kohaldamisala tarbetult piiratud.
26.
Komisjon märgib, et ebaausad tavad kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse, kui need on kaubanduslikku laadi. Kui tarbija tasub skeemiga liitumise eest, sõlmib ta kaubandustehingu, mis kuulub sel põhjusel direktiivi kohaldamisalasse.
27.
Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kui liidu sätte keeleversioonides on erinevusi, tuleb sätet tõlgendada lähtudes selle õigusakti üldisest ülesehitusest ja eesmärkidest, mille osa see säte moodustab. ( 9 ) Seetõttu ei võimalda liidu õigusaktide ühetaolise kohaldamise ja tõlgendamise vajadus käsitleda üht keeleversiooni teistest eraldi, vaid eeldab selle tõlgendamist nii seadusandja tegeliku tahte kui ka tema taotletud eesmärgi põhjal, muu hulgas kõiki keeleversioone arvestades. ( 10 )
28.
Minu arvates esineb I lisa punkti 14 tähenduses püramiidskeem üksnes juhul, kui tarbijad tasuvad sellise skeemiga liitumise eest.
29.
Seda I lisa punkti 14 tõlgendust kinnitab selle konteksti ja ülesehituse uurimine.
30.
Direktiivi artikli 3 lõikes 1 on sätestatud, et direktiivi kohaldatakse ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausate kaubandustavade suhtes. Püramiidskeem on selline tava.
31.
Kui tava on kantud I lisas ette nähtud musta nimekirja, „loetakse” see (artikli 5 lõike 5 sõnastuse kohaselt) „ebaausa[…]ks kõigil tingimustel”. Artikli 5 lõikest 2 tulenevat hinnangut tuvastamaks, kas kõnealune tava on vastuolus ametialase hoolikuse nõuetega ja kas see oluliselt moonutab keskmise tarbija majanduskäitumist nimetatud sätte tähenduses, ei ole vaja anda. I lisas on nende tavade loetelu, mis loetakse eksitavaks igas olukorras. On selge, et see hõlmab mis tahes tava, mis kujutab endast sama lisa punkti 14 tähenduses püramiidskeemi. Sellesse musta nimekirja hõlmatud tavasid peetakse automaatselt ebaausateks kaubandustavadeks, mis on artikli 5 lõikega 1 keelatud. ( 11 )
32.
Direktiiv keelab kaubandustava järgimise „eesmärgiga märgatavalt kahjustada tarbijate võimet teha teadlikke valikuid, pannes tarbija seetõttu tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud”. ( 12 )„Tehinguotsus” on määratletud kui „tarbija mis tahes otsus selle kohta, kas, kuidas ja millistel tingimustel ostu sooritada, kas selle eest […] maksta, toode endale jätta või sellest loobuda või toote suhtes lepingujärgseid õigusi kasutada […]. ( 13 ) Niisiis käsitleb direktiiv seda, kas asjaomases kaubandustegevuses kasutatavad tavad pärsivad tarbija võimet teha majanduslik otsus, mis teeniks tema huve kõige paremini. Need kaks määratlust osutavad sellele, et direktiiv käsitleb tavasid, mille kohaselt tarbijad peavad tasuma (nt maksma tasu), mitte olukordi, kus sellist majanduslikku kohustust ei teki. Tasu hõlmav määratlus on kooskõlas tarbijate kaitsega olukordades, kus nad teevad oma majandushuvidega seotud otsuseid. Tasu puududes ei oleks direktiivi alusel kaitset eeldav majanduskäitumine selgelt tuvastatav.
33.
Leedu arvates piirab nõue, et tarbijad peavad olema tasunud püramiidskeemiga liitumise eest, I lisa punktis 14 sätestatud keelu ulatust. See kahjustaks artikli 3 lõike 9 mõju ja ei oleks kooskõlas direktiivi eesmärkidega.
34.
Ma ei nõustu.
35.
Artikli 3 lõige 9 lubab liikmesriikidel kehtestada rangemaid nõudeid finantsteenuste suhtes. Nõue, et tarbijad peavad tasuma püramiidskeemiga liitumise eest – olgu selle tehingu ese milline tahes – ei avalda mingit mõju liikmesriikide pädevusele kehtestada finantsteenuste suhtes üksikasjalikumaid meetmeid.
36.
Tõepoolest kitsendab tasu hõlmamine I lisa punkti 14 kohaldamiseks vajalike tunnuste hulka selle kohaldamisala. Siiski ei ole ma seisukohal, et niisugune tõlgendus kahjustab direktiivi eesmärke.
37.
Direktiivi eesmärk on keelata kaubandustavad, mis on otseselt seotud tarbijate poolt toodete suhtes tehtavate tehinguotsuste mõjutamisega, ja kaitsta nende majandushuve ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausate kaubandustavade eest ( 14 ) seoses tarbijakaitse kõrge taseme tagamisega kogu Euroopa Liidu territooriumil. ( 15 ) Põhjendustes 12 ja 17 on siiski selgitatud, et seadusandja soovis suurendada nii tarbijate kui ka ettevõtjate õiguskindlust, mis on siseturu toimimiseks hädavajalik, ( 16 ) muu hulgas määratledes need kaubandustavad, mis on ebaausad kõigil tingimustel – nende seas püramiidskeemid.
38.
Koostades I lisas sisalduvat musta nimekirja kaubandustavade kohta, mis artikli 5 lõike 5 kohaselt „loetakse ebaausateks kõigil tingimustel”, soovis seadusandja eeldatavasti eraldi esile tõsta kõige selgemalt pahatoimelised tavad. Tuleb meeles pidada, et selle direktiiviga on ette nähtud täielik ühtlustatus ( 17 ) ja liikmesriigid ei saa sellest mustast nimekirjast erandeid teha: seda saab muuta ainult direktiivi ennast läbi vaadates. ( 18 ) Seda, kas I lisa ühe või teise punktiga hõlmatud tava tegelikult vastab ühele kriteeriumidest, mis artikli 5 lõigete 2 ja 4 kohaselt määravad kaubandustava ebaaususe, igal üksikjuhul ei uurita. Musta nimekirja hõlmatud tava on kõikides liikmesriikides ipso facto keelatud.
39.
Mulle näib, et kui keeleversioonid üksteisest lahknevad – nagu käesolevas asjas –, räägivad need tegurid selle kasuks, et autoriteetseks tuleb pidada versiooni, mille kohaselt on vaja rohkemate, mitte vähemate tunnuste esinemist selleks, et teatav tava oleks automaatselt mustas nimekirjas põhjusel, et üks I lisa punktidest seda hõlmab. Tava, mida ei ole automaatselt musta nimekirja hõlmatud, saab ikkagi õigusvastaseks lugeda, kui üksikjuhu uurimisel selgub, et see ei vasta ühele artiklis 5 sätestatud üksikkriteeriumidest, mille põhjal tuvastatakse tava ebaausus. Seega ei kahjusta niisugune tõlgendus eesmärki tagada tarbijakaitse kõrge tase. Teisest küljest aga soodustab see õiguskindluse tagamist seoses sellega, mida I lisas ette nähtud must nimekiri hõlmab. ( 19 )
40.
Niisiis arvan, et selleks, et skeem kuuluks I lisa punktis 14 sätestatud määratluse kohaldamisalasse, on vaja, et tarbija tasuks selle skeemiga liitumise eest.
Kolmas küsimus
41.
Teine ja kolmas küsimus on omavahel tihedalt seotud. Nendes küsimustes soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas on vaja tõendada uute liitujate antava tasu seos olemasolevatele liikmetele makstava kompensatsiooniga (kolmas küsimus), ja kui vastus sellele on jaatav, siis kas sellise tasu summa on oluline (teine küsimus). Siseriiklikule kohtule vastates tundub loogilisem käsitleda neid küsimusi selles järjekorras.
42.
Eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitab, et põhikohtuasja lahendamisel on tal vaja teada, kas on asjakohane see, et vaidlusaluse skeemiga liitumisel makstav tasu oli suhteliselt väike (0,01 litti) võrreldes uute liitujate eduka kaasamise eest makstud preemiatega (10‐20 litti). Seega soovib ta kolmandas küsimuses teada kõigepealt seda, kas kaubandustava on I lisa punkti 14 tähenduses eksitav, kui skeemi korraldaja maksab kompensatsiooni eelkõige uute liitujate eduka kaasamise, mitte toodete müügi ega tarbimise eest. Teiseks, kas see, mil määral niisuguse kompensatsiooni andmist rahastatakse skeemiga liitumisel makstava tasu arvelt, on oluline tegur?
43.
4finance märgib, et kui makstav kompensatsioon on pärit asjaomase ettevõtja ressurssidest, mitte uute liitujate makstud tasust, ei saa olla tegu püramiidskeemiga. Tšehhi Vabariik on seisukohal, et skeemiga liitumisel makstaval tasul peab olema seos olemasolevatele liikmetele uute liitujate kaasamise eest tehtavate maksetega ning et sellest tasust endast peab piisama skeemi käigushoidmiseks. Itaalia, Leedu, Poola ja komisjon asuvad seisukohale, et I lisa punkti 14 kohaldamiseks ei ole vaja sedalaadi seost tõendada.
44.
Paraku ei ole I lisa punkti 14 sõnastus kõikides keeleversioonides sama.
45.
Nii on nendest tekstidest, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus uuris (kõikides järgnevates tsitaatides on kohtujuristi kursiiv), leedukeelses ja saksakeelses märgitud, et müügiedenduse püramiidskeemis, saab tarbija kompensatsiooni „eelkõige” uute skeemiga liitujate kaasamise „eest”, mitte toodete müügi või tarbimise eest. ( 20 ) Nimetan need versioonid tinglikult „relatiivse tingimuseta” versioonideks.
46.
Seevastu prantsuse keeles on kasutatud sõnastust „percevoir une contrepartie provenant essentiellement de l’entrée d’autres consommateurs dans le système plutôt que de la vente ou de la consommation de produits” ja hispaania keeles „la oportunidad de recibir una compensación derivada fundamentalmente de la entrada de otros consumidores en el plan, y no de la venta o el consumo de productos”. Ingliskeelne sõnastus on nende versioonidega kooskõlas, kuivõrd selles mainitakse võimalust: „receive compensation that is derived primarily from the introduction of other consumers into the scheme rather than from the sale or consumption of products” [eestikeelne versioon: „saada kompensatsiooni pigem teiste tarbijate skeemi kaasamisest, kui toodete müügist või tarbimisest”]. Nimetan need versioonid tinglikult „relatiivse tingimusega” versioonideks ( 21 ).
47.
Direktiivi eesmärk on kehtestada täielik ühtlustatus ning I lisa mustas nimekirjas loetletud tavad on ipso facto keelatud. ( 22 ) Ometi on olemas selge lõhe relatiivse tingimuseta versioonide ja relatiivse tingimusega versioonide vahel. Kuidas peaks Euroopa Kohus nendes oludes toimima?
48.
Lühidalt väljendudes loovad „relatiivse tingimusega” versioonid selge majandusliku seose olemasolevatele liikmetele makstava kompensatsiooni ja uute liikmete värbamise vahel. See on kitsendav teksti tõlgendus. See on hästi kooskõlas põhimõttega (mida toetasin esimesele küsimusele vastates), et I lisas ette nähtud musta nimekirja tuleb tõlgendada kitsendavalt. Selle lähenemisviisi kitsendava laadi tõttu jääb ka rohkem ruumi loovale turundusele. „Loov” ei ole tingimata sama mis „ebaaus”. Ja alati on olemas turvavõrk, kuivõrd artikli 5 lõike 2 või 4 kohane üksikjuhuline hindamine peaks andma tulemuseks selle, et loov tava, mis on ebaaus, on keelatud. Kui rahaliste maksete asemel on tasu mitterahaline, saab seda vajaduse korral hinnata (tarbija seisukohast) rahasse ümberarvestatult.
49.
Seevastu „relatiivse tingimuseta” versioone järgiva lähenemisviisi väärtuseks on selle lihtsus. Siseriiklikud kohtud ei oleks kohustatud hindama, milline osa värbamise eest saadud kompensatsioonist tuleb sellest, mida uued värvatud maksavad (olgu siis algse liitumistasu või edaspidiste maksete kaudu). Nad ei peaks igal üksikjuhul küsima „Mida tähendab „pigem […] kaasamisest”?” – ning I lisas olev loetelu on mõeldud just nimelt selleks, et hoida ära vajadus niisuguste üksikjuhuliste analüüside järele. Tähendus, mille eri siseriiklikud kohtud eri liikmesriikides nendele sõnadele omistavad, võib varieeruda. See kahjustaks käsituse ühetaolisust ja ühetaolisuse puudumine ei parenda siseturu toimimist. ( 23 )„Relatiivse tingimuseta” lähenemisviis võib samuti (vahest) paremini ära hoida selliseid kõrvalehoiduvaid skeeme, milles kasutatakse tegevuse maskeerimiseks raha asemel mitterahalist tasu.
50.
Pärast mõningast kõhklust olen seisukohal, et „relatiivse tingimusega” versioone toetav tõlgendus on paremini kooskõlas sellega, kuidas ma lähenesin esimesele küsimusele. Sellest lähtudes järeldan, et selleks, et püramiidskeem kuuluks I lisa punkti 14 kohaldamisalasse ja oleks seega direktiivi artikli 5 lõikega 1 keelatud, on vaja tõendada, et skeemi olemasolevatele liikmetele makstav kompensatsioon saadakse eelkõige tasust, mida maksavad uued värvatud.
51.
Juhuks, kui Euroopa Kohus jõuab teistsugusele järeldusele, pakun välja järgmised lisatähelepanekud. Need käsitlevad võimalikku argumenti, et „relatiivse tingimuseta” lähenemisviis võib teatavatel juhtudel viia ebaõiglase tulemuseni, sest see võib hõlmata lisaks pettustele ka õiguspärast tegevust.
52.
Meenutan, et kui ükski I lisa punktis 14 sätestatud kumuleeruvatest tingimustest ei ole täidetud, ei kuulu tegevus selle sätte kohaldamisalasse. Seega näiteks juhul, kui teatava skeemiga liitumise eest ei nõuta tasu, see keeld ei kohaldu.
53.
Oletagem siiski, et korraldaja soovib nõuda liitumistasu oma halduskulude katteks (näiteks kui lugejad maksavad raamatuklubiga liitumisel liitumistasu ja saavad raamatu ostutähe, kui nad värbavad klubisse uusi liikmeid). Oleks see keelatud? Ma arvan, et mitte, sest puuduks püramiidstruktuur.
54.
Sõna „püramiid” on olemas kõikides direktiivi keeleversioonides peale saksakeelse, kus on kasutatud sõna Schneeballsystems, ning selleks, et kuuluda I lisa punkti 14 kohaldamisalasse, peab vaidlusalusel skeemil olema püramiidstruktuur. ( 24 )
55.
Mõistet „müügiedenduse püramiidskeem” ei ole direktiivi artiklis 2 määratletud. Euroopa Kohtule esitatud seisukohtades on selliseid skeeme kirjeldatud mitmesugustel eri viisidel. ( 25 ) Nendest kirjeldustest välja tulevad minimaalsed ühiskriteeriumid on järgmised: 1) sellised skeemid saavad tulu uutelt värvatutelt; 2) olemasolevatele liikmetele tehakse makseid; 3) neid makseid rahastatakse uutelt värvatutelt saadud panustest, mitte toodete müügist; ja 4) hiljem skeemiga liitujad (madalamate tasemete liikmed) saavad kasu vähem tõenäoliselt kui kõrgemate tasemete (s.o olemasolevad) liikmed, sest selleks, et iga skeemi liige raha teeniks, peaks olema lõputult uusi värvatuid.
56.
Neid ühiskriteeriume arvesse võttes näib mulle, et tõendamaks, et vaidlusalune tegevus kujutab endast püramiidskeemi, peab selles olema mitu taset, tipus aga korraldaja, ( 26 ) ning kumulatiivne, eksponentsiaalselt kasvav uute liikmete värbamine. Erinevalt iidsetest kivirajatistest – vanaegiptuse püramiididest – on trajektoor suunaga allapoole, tipust püramiidi jalami suunas, mitte alt üles, s.o jalamilt tippu. See vaatenurk, mis keskendub asjaolule, mis muudab niisugused skeemid pettuseks, on kooskõlas direktiivi eesmärgiga saavutada tarbijakaitse kõrge tase. Selle äri põhitulu saadakse järjest laekuvatest liitumistasudest, mitte tarbijatele tarnitavate kaupade või teenuste müügist.
57.
Muidugi on põhikohtuasja faktilised asjaolud eelotsusetaotluse esitanud kohtu tuvastada. Eelotsusetaotluses näidatud selgituse põhjal näib, et 4finance’i skeemil ei ole I lisa punkti 14 tähenduses püramiidstruktuuri.
Teine küsimus
58.
Oma teises küsimuses soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas I lisa punktis 14 kasutatud sõna „maksab” hõlmab püramiidskeemiga liituvate tarbijate isiku tuvastamiseks nõutavat sümboolset tasu.
59.
Nõustun komisjoni, Itaalia, Leedu ja Poolaga, et direktiivi grammatilise tõlgenduse kohaselt ei ole ette nähtud makstava tasu miinimumsummat ja et sellist summat ei saa tuletada. I lisa punkti 14 sõnastus on (vähemalt selles küsimuses) selge. Sõna „maksab” ei eelda, et tarbija peab maksma püramiidskeemiga liitumise eest teatava kindla summa. ( 27 )
60.
Põhjused, miks niisugust skeemi loovas majandustegevuses nõutakse tasu (näiteks, nagu käesolevas asjas, krediidilepingu sõlmimise eesmärgil registreerujate kohta usaldusväärse teabe saamiseks), ei ole direktiivi kohaldamisel olulised.
61.
Liiati, kui tõlgendada I lisa punkti 14 nii, et see sisaldab nõuet, et tarbija peab maksma teatava minimaalse tasu, oleks see vastuolus direktiivi eesmärkidega, milleks on täielik ühtlustatus, ühetaolisus ja õiguskindlus. ( 28 )
62.
Sellest tulenevalt kujutab iga summa, kui tahes väike, endast direktiivi tähenduses makstavat tasu.
Ettepanek
63.
Niisiis olen arvamusel, et Euroopa Kohus peaks vastama Lietuvos vyriausiasis administracinis teismase küsimustele järgmiselt.
Direktiivi 2005/29/EÜ (ebaausate kaubandustavade direktiiv) I lisa punkti 14 tuleb tõlgendada nii, et:
—
nimetatud sätte tähenduses müügiedenduse püramiidskeem esineb juhul, kui tarbija maksab selle skeemiga liitumise eest tasu;
—
tuvastades, kas I lisa punktis 14 nimetatud tunnused teataval juhul esinevad, tuleb kindlaks teha, et vaidlusalusel skeemil on püramiidstruktuur selles mõttes, et sellel on eri tasemed, kusjuures korraldaja on tipus, ning esineb kumulatiivne, eksponentsiaalselt kasvav uute liikmete värbamine. Seda tuvastades on vaja tõendada, et olemasolevatele skeemi liikmetele makstav kompensatsioon saadakse eelkõige tasust, mida maksavad uued värvatud;
—
iga summa, kui tahes väike, kujutab endast direktiivi tähenduses makstavat tasu.
( 1 ) Algkeel: inglise.
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (edaspidi „ebaausate kaubandustavade direktiiv” (ELT 2005, L 149, lk 22).
( 3 ) Saan aru, et direktiivi ingliskeelses tekstis kasutatud sõnastus „[…] gives consideration for the opportunity to receive compensation […]” tähendab „maksab tasu võimaluse eest saada tasu”. On oluline toonitada, et sõnu „maksab tasu” ei ole kasutatud kõikides direktiivi keeleversioonides, sealhulgas leedukeelses versioonis.
( 4 ) Siseriikliku kohtu toimikust nähtub, et tarbijad said liituma kutsuda kuni 50 inimest päevas ja mitte rohkem kui 200 inimest kuus.
( 5 ) Kampaania käigus registreerus rohkem kui 12223 inimest. Nende seast 3577 taotlesid krediiti ja 2868 said krediiti, mõned rohkem kui ühe laenu. 4finance sai registreerumistasude näol ligikaudu 122 litti ja maksis boonusteks 236060 litti.
( 6 ) 8. septembri 2011. aasta otsus kohtuasjas C-177/10: Rosado Santana (EKL 2011, lk I-7907, punkt 50 ja seal viidatud kohtupraktika).
( 7 ) SVt Euroopa Komisjoni tellitud uuring: Micklitz, Monazzahian ja Rößler, Door to door selling – Pyramid selling – Multilevel marketing.
( 8 ) Nimelt eesti‑, hispaania‑, hollandi‑, inglis‑, itaalia‑, läti‑, malta‑, poola‑, portugali‑, prantsus‑, rumeenia‑, slovaki‑, soome‑, taani‑ ja tšehhikeelsetes tekstides.
( 9 ) 6. oktoobri 1982. aasta otsus kohtuasjas 283/81: CILFIT jt (EKL 1982, lk 3415, punktid 18‐20; 7. detsembri 1995. aasta otsus kohtuasjas C-449/93: Rockfon (EKL 1995, lk I-4291, punkt 28), ja 1. aprilli 2004. aasta otsus kohtuasjas C-1/02: Borgmann (EKL 2004, lk I-3219, punkt 25).
( 10 ) 3. juuni 2010. aasta otsus kohtuasjas C-569/08: Internetportal und Marketing (EKL 2010, lk I-4871, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika). Hiljutisematest vt 25. aprilli 2013. aasta otsus kohtuasjas C‑89/12: Bark (punkt 36).
( 11 ) Vt samuti 17. oktoobri 2013. aasta otsus kohtuasjas C‑391/12: RLvS (punkt 33).
( 12 ) Artikli 2 punkt e.
( 13 ) Artikli 2 punkt k.
( 14 ) Vt vastavalt põhjendused 7 ja 8.
( 15 ) Põhjendus 11.
( 16 ) 18. oktoobri 2012. aasta otsus kohtuasjas C‑428/11: Purely Creative (punkt 45).
( 17 ) Vt põhjendused 5 ja 6.
( 18 ) Artikli 5 lõige 5.
( 19 ) Tekkivate raskuste kohta, kui tasu nõue puudub, vt käesoleva ettepaneku punkt 31.
( 20 ) Vt käesoleva ettepaneku punkt 22.
( 21 ) Valisin need nimetused selle alusel, kas tekst sisaldab või mitte tingimust, et olemasolevate liikmete tasu „on seotud” uute liitujate tehtavate maksetega (või tuleneb nendest).
( 22 ) Vt minu märkused käesoleva ettepaneku punktis 31 seoses esimese küsimusega.
( 23 ) Vt direktiivi artikkel 1.
( 24 ) Sõna Schneeballsystems („lumepallisüsteemid”) hõlmab sama laadi pettust nagu „püramiidskeem” kõikides teistes direktiivi keeleversioonides. See, et uute liikmete kumuleeruv lisandumine algab keskmes olevast korraldajast, mitte püramiidi tipust algavast vertikaaltrajektoorist, ei tundu mulle oluline; ja ma ei arva, et saksakeelses tekstis on seetõttu püütud kajastada mingit teistsugust nähtust kui teistes keeleversioonides.
( 25 ) Vt käesoleva ettepaneku punktid 18‐20.
( 26 ) Schneeball’i puhul oleks korraldaja keskmes ja temast väljapoole peaksid jääma mitu ringi.
( 27 ) Vt nt Euroopa Kohtu lähenemisviisi eespool 16. joonealuses märkuses viidatud kohtuasjas Purely Creative, punktid 30 ja 34.
( 28 ) Vt käesoleva ettepaneku punkt 2.
Full & Egal Universal Law Academy