EUROOPA KOHTU OTSUS (neljas koda)
25. aprill 2013 ( *1 )
„Ühisettevõtted — Töötajatega sõlmitud lepingud — Teenistustingimused — Määrus (EÜ) nr 876/2002”
Kohtuasjas C-89/12,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Hof van Cassatie (Belgia) 30. jaanuari 2012. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 17. veebruaril 2012, menetluses
Rose Marie Bark
versus
Galileo Joint Undertaking, likvideerimisel,
EUROOPA KOHUS (neljas koda),
koosseisus: koja president L. Bay Larsen, kohtunikud J. Malenovský (ettekandja), U. Lõhmus, M. Safjan ja A. Prechal,
kohtujurist: P. Mengozzi,
kohtusekretär: üksuse juhataja M.-A. Gaudissart,
arvestades kirjalikus menetluses ja 30. jaanuari 2013. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades kirjalikke seisukohti, mille esitasid:
—
R. M. Bark, esindaja: advocaat W. van Eeckhoutte,
—
Galileo Joint Undertaking, likvideerimisel, esindaja: advokaat P. Van Ommeslaghe,
—
Euroopa Komisjon, esindajad: J. Currall ja W. Roels,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1
Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada nõukogu 21. mai 2002. aasta määruse (EÜ) nr 876/2002, millega luuakse ühisettevõte Galileo (EÜT L 138, lk 1; ELT eriväljaanne 13/29, lk 477), muudetud nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1943/2006 (ELT L 367, lk 21) (edaspidi „määrus nr 876/2002), lisas esitatud ühisettevõtte Galileo põhikirja artikli 11 lõiget 2, ning määruse artiklit 2.
2
Taotlus on esitatud R. M. Barki ja Galileo Joint Undertakingi (ühisettevõte Galileo, edaspidi „Galileo”) vahelises kohtuvaidluses seoses saamata jäänud palga ja puhkusetasu maksmisega.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
Määrus nr 876/2002
3
Määruse nr 876/2002 artikkel 1 näeb ette:
„Galileo programmi arendusetapi ellurakendamiseks luuakse käesolevaga kuni 31. detsembrini 2006 kestvaks perioodiks ühisettevõte asutamislepingu artikli 171 tähenduses.
Ühisettevõtte eesmärk on tagada projekti ühtne juhtimine ja finantskontroll Galileo programmi teadus-, arendus- ja esitlusetapil ning nimetatud programmile assigneeritud rahaliste vahendite kasutamine sel eesmärgil.
Ühisettevõtet käsitatakse rahvusvahelise organisatsioonina direktiivi 77/388/EMÜ artikli 15 lõike 10 teise taande ning direktiivi 92/12/EMÜ artikli 23 lõike 1 teise taande tähenduses.
Ühisettevõtte asukohaks on Brüssel.”
4
Määruse nr 876/2002 artikkel 2 sätestab:
„Käesolevaga võetakse vastu ühisettevõtte põhikiri, mis on esitatud käesoleva määruse lisas.”
5
Ühisettevõtte Galileo põhikirja artikli 11 lõiked 2 ja 4 näevad ette:
„2. Ühisettevõtte töötajatega sõlmitakse tähtajaline leping vastavalt Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustele.
[...]
4. Haldusnõukogu võib vastu võtta vajaliku rakenduskorra.”
Määrus (EÜ) nr 219/2007
6
Nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määruse (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks (ELT L 64, lk 1) artikkel 3 sätestab:
„Käesolevaga võetakse vastu käesoleva määruse lisas esitatud ühisettevõtte põhikiri, mis on käesoleva määruse lahutamatu osa.”
7
Ühisettevõtte Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks põhikirja artikli 8 lõige 2 näeb ette:
„Ühisettevõtte töötajatega sõlmitakse tähtajaline leping, mis tugineb Euroopa ühenduste teenistujate suhtes kohaldatavatele töötingimustele.”
Määrus (EÜ) nr 71/2008
8
Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 71/2008, millega asutatakse ühisettevõte Clean Sky (ELT 2008, L 30, lk 1), artikkel 3 sätestab:
„Ühisettevõte Clean Sky on ühenduse asutus ja tal on juriidilise isiku staatus. Ühisettevõttel Clean Sky on igas ühenduse liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele vastavalt selle riigi õigusele antakse. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.”
9
Nimetatud määruse artikli 7 lõige 1 näeb ette:
„Ühisettevõtte Clean Sky töötajate ja tegevdirektori suhtes kohaldatakse personalieeskirju ning ühenduste institutsioonide poolt nende personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastuvõetud eeskirju.”
Määrus (EÜ) nr 72/2008
10
Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 72/2008, millega luuakse ühisettevõte ENIAC (ELT 2008, L 30, lk 21), artikkel 3 on sõnastatud järgmiselt:
„Ühisettevõte ENIAC on ühenduse asutus ja tal on juriidilise isiku staatus. Ühisettevõttel ENIAC on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele vastavalt selle riigi õigusele antakse. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.”
11
Nimetatud määruse artikli 7 lõige 1 näeb ette:
„Ühisettevõtte ENIAC töötajate ja tegevdirektori suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ning Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi ning Euroopa ühenduste institutsioonide poolt nende personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastu võetud eeskirju.”
Määrus (EÜ) nr 73/2008
12
Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 73/2008, millega asutatakse ühisettevõte innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks (ELT 2008, L 30, lk 38), artikkel 3 sätestab:
„[Ühisettevõte innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks (edaspidi „IMI ühisettevõte”)] on ühenduse asutus ja tal on juriidilise isiku staatus. IMI ühisettevõttel on igas Euroopa Ühenduse liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele vastavalt selle riigi õigusele antakse. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.”
13
Määruse nr 73/2008 artikli 7 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:
„IMI ühisettevõtte töötajate ja tegevdirektori suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ning Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi ning Euroopa ühenduste institutsioonide poolt nende personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastu võetud eeskirju.”
Määrus (EÜ) nr 74/2008
14
Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 74/2008, millega asutatakse ühisettevõte Artemis ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks manussüsteemides (ELT 2008, L 30, lk 52), artikkel 3 sätestab:
„Ühisettevõte Artemis on ühenduse asutus ja tal on juriidilise isiku staatus. Ühisettevõttel Artemis on igas Euroopa Ühenduse liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele vastavalt selle riigi õigusele antakse. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.”
15
Määruse nr 74/2008 artikli 7 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:
„Ühisettevõtte Artemis töötajate ja tegevdirektori suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ning Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi ning Euroopa ühenduste institutsioonide poolt nende personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastu võetud eeskirju.”
Belgia õigus
16
Belgia 5. detsembri 1968. aasta kollektiivlepingute ja ühiskomiteede seaduse (Moniteur belge, 15.1.1969) artikli 51 kohaselt on tööandjate ja töötajate vahelistes töösuhetes esinevate kohustuste allikate hierarhia järgmine:
„1.
seaduse imperatiivsed sätted;
[...]
4.
individuaalne kirjalik tööleping;
[...]”
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus
17
R. M. Bark asus Galileosse juhtivsekretärina tööle 1. septembril 2003 tähtajalise töölepingu alusel ehk kuni 31. maini 2006.
18
R. M. Barki töölepingus määratud brutopalk oli 53719,12 eurot aastas. Tunnustusena tehtud töö eest suurendati asjaomase isiku palka 1. märtsil 2004 5% võrra.
19
R. M. Bark vaidlustas 23. augustil 2004 tema suhtes kohaldatud palgamäära põhjendusega, et see ei vasta ühenduse avaliku teenistuse palgaastmetele.
20
Galileo direktor viitas 31. augusti 2004. aasta vastuses asjaomase isiku kaebusele Belgia kehtivatele õigusnormidele ning töölepingu artiklis 7 sisalduvale palgakokkuleppele. Ta märkis vastuses täiendavalt, et ühenduse õigusnormide kohaselt ei ole Galileo kohustatud kohaldama Euroopa ühenduste ametnike palgasüsteemi, kuna ühisettevõtte Galileo põhikiri näeb üksnes ette, et töötingimuste süsteem peab vastama Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustele.
21
R. M. Barki töölepingu lisa allkirjastati 4. novembril 2004, sellega määrati ta ametikohale executive assistant ning tema palgaks määrati 70176,30 eurot aastas alates 1. novembrist 2004.
22
R. M. Bark vaidlustas 28. jaanuaril 2005 tema ametikoha suhtes kohaldatud palgamäära uuesti.
23
Galileo jättis selle kaebuse 16. veebruaril 2005 rahuldamata, viidates algse töölepingu allkirjastamisele 26. augustil 2003 ning alates 1. novembrist 2004 kehtiva lepingu lisa allkirjastamisele, millega R. M. Bark sõnaselgelt nõustus selle palgaga.
24
Põhikohtuasja pooled allkirjastasid 14. märtsil 2006 nimetatud töölepingu uue lisa, millega lepingu ettenähtud tähtaega pikendati kuni 31. detsembrini 2006. Lepingu kõik muud tingimused jäid kehtima.
25
R. M. Bark vaidlustas 20. detsembril 2006 tema suhtes kohaldatud palgamäära uuesti. Galileo jättis 9. jaanuari 2007. aasta kirjaga kaebuse rahuldamata, viidates oma eelmisele vastusele.
26
Kuivõrd kokkulepet ei saavutatud, kaebas R. M. Bark Galileo 28. detsembril 2007 Arbeidsrechtbank te Brusselisse (töövaidlusi läbivaatav esimese astme kohus Brüsselis), nõudes saamata jäänud palga ja sellelt arvestatava puhkusetasu maksmist.
27
Arbeidsrechtbank te Brussel tunnistas R. M. Barki hagi 12. veebruari 2009. aasta kohtuotsuses küll vastuvõetavaks, kuid põhjendamatuks, arvestades poolte vahel sõlmitud töölepingus ja selle lisas toodud palgakokkuleppeid ning põhjendusel, et ühisettevõtte Galileo põhikirja artiklist 11 ei tulene kohustust kohaldada samasuguseid palgatingimusi nagu liidu teiste institutsioonide töötajatele kohaldatavad palgatingimused.
28
R. M. Bark esitas selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse.
29
Arbeidshof te Brussel (töövaidlusi läbivaatav teise astme kohus Brüsselis) tunnistas 23. aprilli 2010. aasta kohtuotsusega apellatsioonkaebuse vastuvõetavaks, kuid põhjendamatuks.
30
R. M. Bark esitas selle kohtuotsuse peale kassatsioonkaebuse.
31
Neil asjaoludel otsustas Hof van Cassatie (Belgia kassatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas [määruse nr 876/2002] lisas esitatud ühisettevõtte Galileo põhikirja artikli 11 lõiget 2 koostoimes selle määruse artikliga 2 tuleb tõlgendada nii, et [Euroopa ühenduste] muude teenistujate teenistustingimused ning eelkõige neis teenistustingimustes kindlaks määratud palgatingimused on kohaldatavad nende ühisettevõtte Galileo töötajate suhtes, kellega on sõlmitud tähtajaline leping?”
Eelotsuse küsimuse analüüs
32
Eelotsusetaotluse esitanud kohus tahab oma küsimusega sisuliselt teada saada, kas Galileo põhikirja artikli 11 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused ning eelkõige neis teenistustingimustes kindlaks määratud palgatingimused on kohaldatavad nende ühisettevõtte Galileo töötajate suhtes, kellega on sõlmitud tähtajaline leping.
33
Ühisettevõtte Galileo põhikirja artikli 11 lõige 2 näeb ette, et tema töötajatega „sõlmitakse tähtajaline leping vastavalt Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustele”.
34
Kõigepealt tuleb siiski märkida, et selle sätte eri keeleversioonid on teatud osas erinevad küsimuses, mis puudutab nende teenistustingimuste kohaldatavust nende ühisettevõtte Galileo töötajate suhtes, kellega on sõlmitud tähtajaline leping. Nimelt kui prantsus- (s’inspirant) või itaaliakeelses versioonis (si ispira) kasutatakse selles osas sõnastust „juhindudes”, siis hispaania- (basado en), tšehhi- (vychází z), poola- (oparte na), inglis- (based on) või hollandikeelsed (opgesteld op basis van) versioonid kasutavad omakorda väljendit „vastavalt”. Saksakeelses versioonis on kasutusel sõna „kohaselt” (gemäß).
35
R. M. Bark leiab eelkõige selle sätte saksakeelse versiooni põhjal, et see säte paneb kohustuse kohaldada „Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi” ning eelkõige neis teenistustingimustes kindlaks määratud palgatingimusi nende ühisettevõtte Galileo töötajate suhtes, kellega on sõlmitud tähtajaline leping.
36
Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa ühes keeleversioonis kasutatud liidu õiguse sätte sõnastus olla selle sätte tõlgendamise ainsaks aluseks või olla tõlgendamisel selles osas muude keeleversioonide ees eelistatud. Niisugune lähenemine oleks vastuolus liidu õiguse ühetaolise kohaldamise nõudega (vt 12. novembri 1998. aasta otsus kohtuasjas C-149/97: Institute of the Motor Industry, EKL 1998, lk I-7053, punkt 16, ja 3. aprilli 2008. aasta otsus kohtuasjas C-187/07: Endendijk, EKL 2008, lk I-2115, punkt 23).
37
Seega tuleb täpsustada, kuidas tuleb ühetaoliselt tõlgendada Galileo põhikirja artikli 11 lõiget 2, võttes arvesse selle sätte kõiki keeleversioone.
38
Sellega seoses tuleb tõdeda, et vaatamata viidatud eri keeleversioonides välja toodud nüanssidele, ei kasuta ükski nendest sõna „kohaldama”. Keeleversioonid kasutavad vähem täpset sõna, väljendades kaudse, vahendatud seose olemasolu ühelt poolt Galileo töötajate staatuse ja teiselt poolt „Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste” vahel.
39
Sellest tuleneb, et ühenduse seadusandja eesmärk oli vältida Galileo töötajatele „Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste” vahetut kohaldamist. Eri keeleversioonid ühtivad järelduses, et seadusandja eesmärk oli Galileole tegutsemisruumi andmine, tingimusel et neid teenistustingimusi peab nimetatud ühisettevõtte kasutama kaudse allikana.
40
Liidu õigusakti keeleversioonide erinevuse korral tuleb asjaomast sätet tõlgendada lähtuvalt selle õigusakti üldisest kontekstist ja eesmärgist, mille osa see säte on (vt selle kohta 26. aprilli 2012. aasta otsus kohtuasjas C-510/10: DR ja TV2 Danmark, punkt 45).
41
Seega tuleb kontrollida, kas asjaomase sätte kontekst ja sellega taotletud eesmärk kinnitab käesoleva kohtuotsuse punktis 39 toodud tõlgendust.
42
Nagu Euroopa Komisjon kohtuistungil rõhutas ning nagu nähtub ettepaneku –võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühisettevõte Galileo – seletuskirjast (EÜT 2001, C 270 E, lk 119), leiti Galileo asutamisel, et selle ettevõtte puhul peab olema tegemist paindliku struktuuriga ning seetõttu ei saa seda pidada ühenduse asutuseks.
43
Lisaks väitis komisjon kohtuistungil, et Galileo asutamise ajal oli peamine väljakutse selles, kuidas hallata selles ühisettevõttes erakapitali osalemise juriidilisi tagajärgi. Mis puudutab täpsemalt Galileo töötajate staatust, siis tekkis eelkõige küsimus, kas oli võimalik panna a priori eraõiguslikule ühingule, kel endal on Euroopa ühenduste omast eraldiseisev juriidilise isiku staatus ja kes osaleb sellise ühisettevõtte nagu Galileo rahastamisel, kohustus alluda „Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustele”.
44
Vastuseks sellistele delikaatsele küsimustele ja paindlikkuse vajaduse rahuldamiseks andis ühenduse seadusandja Galileole suure autonoomsuse, mis võimaldas tal ise kehtestada tingimused, mida kohaldatakse tema töötajate suhtes, kellega on sõlmitud tähtajaline leping, ja mis samal ajal vastavad „Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustele”.
45
Nagu nähtub samuti ettepanekust võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust nr 219/2007 (KOM(2008) 483 (lõplik)), on tõsi, et aastateks 2007–2013 teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi rakendamisega võtsid liidu institutsioonid ühisettevõtete loomisel omaks uue lähenemise, mida iseloomustas see, et nüüd peeti neid „liidu asutuseks”, kelle suhtes kohaldatakse liidu privileege ja immuniteete. Seetõttu kohaldatakse nende asutuste töötajatele Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi ning nendele asutustele ja nende töötajatele kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli. Siiski tuleb meenutada, et see uus lähenemine – mida eelkõige kohaldatakse ühisettevõtteid Clean Sky, ENIAC, IMI ja Artemis puudutavate määruste raames, milles on sõnaselgelt märgitud, et nende ühenduse asutuste suhtes „kohaldatakse” ametnike personalieeskirju ning Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi – võeti omaks igal juhul alles 2007. aastal ehk pärast Galileo tegevuse likvideerimist.
46
Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et esitatud küsimusele tuleb vastata, et Galileo põhikirja artikli 11 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused ning eelkõige neis teenistustingimustes kindlaks määratud palgatingimused ei ole kohaldatavad nende ühisettevõtte Galileo töötajate suhtes, kellega on sõlmitud tähtajaline leping.
Kohtukulud
47
Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab:
Nõukogu 21. mai 2002. aasta määruse (EÜ) nr 876/2002, millega luuakse ühisettevõte Galileo, muudetud nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1943/2006, lisas esitatud ühisettevõtte Galileo põhikirja artikli 11 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused ning eelkõige neis teenistustingimustes kindlaks määratud palgatingimused ei ole kohaldatavad nende ühisettevõtte Galileo töötajate suhtes, kellega on sõlmitud tähtajaline leping.
Allkirjad
( *1 ) Kohtumenetluse keel: hollandi.
Full & Egal Universal Law Academy