3.3.2012
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 65/10
Gino Trevisanato 17. jaanuaril 2012 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 13. detsembri 2011. aasta määruse peale kohtuasjas T-510/11: Gino Trevisanato versus Euroopa Komisjon
(Kohtuasi C-25/12 P)
2012/C 65/20
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Apellant: Gino Trevisanato (esindaja: advokaat L. Sulfaro)
Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
—
tühistada Üldkohtu seitsmenda koja 13. detsembri 2001. aasta määrus kohtuasjas T-510/11, milles tunnistati hageja poolt 29. septembril 2011 ELTL artikli 265 alusel komisjoni vastu esitatud tegevusetuse hagi vastuvõetamatuks ning et Üldkohtul puudub pädevus seda menetleda;
—
kui eeltoodud nõuded rahuldatakse, siis esimese võimalusena teha asjas sisuline otsus ja mõista kohtukulud tava kohaselt välja kaotajalt, või teise võimalusena otsustada saata asi Üldkohtusse asjakohase otsuse tegemiseks tagasi.
Väited ja peamised argumendid
Hageja esitab oma hagi põhjenduseks kolm väidet.
Eelkõige väidab ta, et määruses on oluline faktiviga seoses poole nõudega. Viimane ei palunud Üldkohtul mitte seda tuvastada, et komisjon keeldus õigusvastselt võtmast põhjendatud arvamuse kaudu ELTL artikli 258 tähenduses seisukohta direktiivi 98/59/EÜ (1) (kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) nõuetele mittevastava ülevõtmise kohta Itaalia õigusesse, nagu kohtumääruses eeldatakse. Ta palus Üldkohtul hoopis tuvasta komisjoni õigusvastase tegevusetuse, sest komisjon on pädev kindlaks tegema ja hagejale teatavaks tegema õiguslikult siduva arvamuse taotluse kohta, mis esitati pärast kaebuse esitamist uuesti 11. juulil 2011 ja mis puudutas Itaalias juhtivatel kohtadel töötajate õigust tugineda direktiivile 98/59/EÜ kollektiivsete koondamiste kohta, millel puhul Itaalia kohus leidis, et hagejal, kelle IBM Itaalias sellisel viisil koondas, seda õigust ei ole.
Üldkohus eksis, kui ta leidis, et tal puudub pädevus, tuginedes kohtupraktikale, mis tuleneb Euroopa Kohtu 26. oktoobri 1995. aasta määrusest liidetud kohtuasjades C-199/94 P ja C-200/94 P: Pevasa ja Impesca. See kohtupraktika ei olnud antud kohtuasja puhul asjakohane, kuna selle aluseks olevad asjaolud erinevad oluliselt nimetatud määruse aluseks olnud kohtuasjade asjaoludest.
Lõpuks rikkus Üldkohus oma kodukorda ja põhiõiguste harta artiklit 47, kuna ta jättis hagi vastaspoolele teatavaks tegemata, ei avaldanud Euroopa Liidu Teatajas hagiavalduse kokkuvõtet ega konsulteerinud kohtujuristiga.
(1) EÜT L 225, lk 16; ELT eriväljaanne 05/03, lk 327.
Full & Egal Universal Law Academy