26.5.2012
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 151/17
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 29. veebruaril 2012 — Ministero per i beni e le attività culturali jt versus Ordine degli Ingegneri di Verona e Provincia jt
(Kohtuasi C-111/12)
2012/C 151/30
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Consiglio di Stato
Põhikohtuasja pooled
Apellandid: Ministero per i beni e le attività culturali, Ordine degli Ingegneri della Provincia di Venezia, Ordine degli Ingegneri della Provincia di Padova, Ordine degli Ingegneri della Provincia di Treviso, Ordine degli Ingegneri della Provincia di Vicenza, Ordine degli Ingegneri di Verona e Provincia, Ordine degli Ingegneri della Provincia di Rovigo ja Ordine degli Ingegneri della Provincia di Belluno
Vastustajad: Ordine degli Ingegneri di Verona e Provincia, Consiglio Nazionale degli Ingegneri, Consiglio Nazionale degli Architetti, Pianificatori, Paesaggisti e Conservatori, Alessandro Mosconi, Comune di S. Martino Buon Albergo, Ordine degli Architetti Pianificatori Paesaggisti e Conservatori della Provincia di Verona, Istituzione di Ricovero e di Educazione di Venezia (IRE), Ordine degli Architetti di Venezia
Eelotsuse küsimused
1.
Kas ühenduse direktiiviga 85/384/EMÜ (1) — osas, milles sellega lubatakse üleminekukorra raames (artiklid 10 ja 11) arhitektuuri alal tegutseda teiste liikmesriikide kodanikel, kellel on direktiivis konkreetselt nimetatud kvalifikatsiooni tõendav dokument — on kooskõlas see, et Itaalias peetakse õiguspäraseks haldustava, mille õiguslik alus on kuninga 1925. aasta dekreedi nr 2538 artikli 52 teise lõigu esimene osa, mis annab kunstiväärtusega ehitistega seonduvate teatud teenuste osutamise õiguse konkreetselt ainuüksi kandidaatidele, kellel on „arhitekti” kvalifikatsioon või kandidaatidele, kes tõendavad, et nad vastavad erilistele pädevusnõuetele, mis on kultuuripärandi valdkonnaspetsiifilised ning mis esitatakse täiendavalt nõuetele, mis tuleb tavaliselt täita selleks, et alustada arhitektuurialast tegevust kõnealuse direktiivi tähenduses?
2.
Kas selline tava võib seisneda just nimelt selles, et muude liikmesriikide kui Itaalia kutseala esindajate puhul — vaatamata sellele, et neil on arhitektuurialase tegevusega tegelemiseks üldjoontes õigust andev kvalifikatsiooni tõendav dokument — kontrollitakse eraldi nende kutsealast sobivust (seda tehakse ka Itaalia kutseala esindajate puhul arhitekti kutseeksamil) konkreetselt kuninga 1925. aasta dekreedi nr 2357 artikli 52 teise lõigu esimeses osas viidatud kutsealase tegevuse alustamiseks?
(1) EÜT L 223, lk 15; ELT eriväljaanne 06/01, lk 118.
Full & Egal Universal Law Academy