16.6.2012
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 174/17
29. märtsil 2012 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Bulgaaria Vabariik
(Kohtuasi C-152/12)
2012/C 174/26
Kohtumenetluse keel: bulgaaria
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: R. Vasileva ja H. Støvlbæk)
Kostja: Bulgaaria Vabariik
Hageja nõuded
Euroopa Komisjon palub:
—
tuvastada, et Bulgaaria Vabariik on rikkunud direktiivi 2001/14/EÜ (1) artikli 7 lõikest 3 ning artikli 8 lõikest 1 tulenevaid kohustusi;
—
mõista kohtukulud välja Bulgaaria Vabariigilt .
Väited ja peamised argumendid
Oma 16. märtsi 2012. aasta hagis palub Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) tuvastada, et Bulgaaria Vabariik on rikkunud direktiivi 2001/14/EÜ artikli 7 lõikest 3 ning artikli 8 lõikest 1 tulenevaid kohustusi, kuna raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja maksustamissüsteem Bulgaarias ei põhinenud vastavalt direktiivi 2001/14/EÜ artikli 7 lõikele 3 kuludel, mis kõnealuse rongiliikluse korraldamisega otseselt kaasnesid. Teiseks ei ole Bulgaaria teatanud, et ta võttis selle direktiivi artikli 8 lõike 1 kohaselt tasu aluseks skeemi, mille eesmärk on täielikult katta kulud. Sel põhjusel oleks Bulgaaria igal juhul pidanud täitma selles artiklis nimetatud tingimused.
Komisjon esitab järgmised peamised argumendid:
1.
Mõiste „raudteeveoteenuse osutamisega otseselt kaasnevad kulud” tähendab piirkulusid, mis tuleb vahetult tasuda raudteeinfrastruktuuri tegeliku kasutamise eest, s.t „otsesed kulud”, mis konkreetse rongiliikluse korraldamisega kaasnevad. Järelikult on need kulud muutuvad ning sõltuvad raudteeinfrastruktuuri kasutamisest. Seda loogikat järgides ei saa raudteeinfrastruktuuri tegelikust kasutamisest sõltumatult kaasnevaid kulusid lugeda otsesteks kuludeks, isegi kui need puudutavad tegevust või kaupasid, mis on vajalikud rongiga teatud vahemaadel liikumiseks. Need kulud on püsikulud selles tähenduses, et need kaasnevad ka siis, kui raudteeinfrastruktuuri ei kasutata.
2.
See tõlgendus on kooskõlas artikli 7 lõike 3 sõnastusega, mis viitab kuludele, „mis kõnealuse rongiliikluse korraldamisega otseselt kaasnevad”. Püsikulud, mis on seotud kogu raudteeinfrastruktuuriga, ei kaasne „otseselt” konkreetse rongiliiklusega. Väljend „otseselt kaasnevad” puudutab järelikult täiendavaid, konkreetse rongiliiklusega tekkivaid kulusid. Välja pakutud tõlgendus vastab ka artikli 7 lõike 3 süstemaatilisele seosele. Artiklis 7 reguleeritakse tasustamise põhimõtteid, samas kui artiklis 8 reguleeritakse erandeid, mida võib nendest põhimõtetest teha. Artikli 8 lõige 1 puudutab „raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kulude täieliku tagasisaamist”, mis tähendab, et kulud, mida hõlmab artikli 7 lõige 3, ei saa olla raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja lõppkulud, vaid et tegemist on otseste kuludega, mis on tekkinud konkreetse rongiliikluse puhul, s.t need on väiksemad kui lõppkulud. See tõlgendus vastab direktiivi 2001/14/EÜ põhjendusele 7, milles soodustatakse raudteeinfrastruktuuri optimaalset kasutamist võimalikult suure arvu kasutajate poolt, mis eeldab madalat veokulu.
3.
Komisjon on seisukohal, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab infrastruktuuri andma raudtee-ettevõtjate kasutusse omakuludega ning raudtee-ettevõtjad peavad maksma tasu, mis vastab otsestele kuludele. See on selgitatav vajadusega muuta raudteeinfrastruktuuri kasutamine suurele hulgale raudtee-ettevõtjatele atraktiivsemaks ning suurendada selle optimaalset kasutamist neist igaühe poolt. Direktiivi 2001/14/EÜ artikli 8 lõiget 1 on võimalik kohaldada üksnes siis, kui täidetud on selles artiklis toodud tingimused: kõigis turusegmentides, kus raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tahab kohaldada lisatasusid, peab ta kõigepealt kontrollima, kas need segmendid selliseid lisatasusid taluvad. See tõlgendus tuleneb artikli 8 lõike 1 esimese lõigu sõnastusest — „kui turg seda talub”, samuti artikli 8 lõike 1 teise lõigu sõnastusest, mis on järgmine: „tasumäärade suurus ei või siiski takistada infrastruktuuri kasutamist turusegmentide poolt, kes suudaksid tasuda vähemalt raudteeveoteenuse osutamisega otseselt kaasnevad kulud […]”.
4.
Bulgaaria raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kulude ja tasude täielik analüüs aastate 2005–2008 osas näitab, et 60 % kuni 70 % Bulgaarias arvutatud otsestest tegevuskuludest põhinesid püsikuludel, eelkõige töötasul ja sotsiaalkindlustusel. Eespool toodut arvestades jõuab komisjon järeldusele, et neid kulusid ei saa lugeda otsesteks kuludeks artikli 7 lõike 3 tähenduses, kuna need ei muutu raudtee kasutamisel. Järelikult on sissetulekud infrastruktuuri kasutamise tasudest palju suuremad kui otsesed tegevuskulud kokku. Seetõttu jõuab komisjon seisukohale, et tasud Bulgaarias ei koosne üksnes kuludest, mis otseselt kaasnevad raudtee kasutamisega.
5.
Saadud teabele tuginedes tuvastas komisjon, et meetod, mida Bulgaarias kohaldatakse tasude kehtestamisel raudteeinfrastruktuuri kasutamise eest, ei ole selgelt seotud otseste kulude mõistega direktiivi 2001/14/EÜ artikli 7 lõike 3 tähenduses.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2001. aasta direktiiv 2001/14/EÜ raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise, raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutustunnistuste andmise kohta (EÜT L 75, lk 1; ELT eriväljaanne 07/05, lk 404).
Full & Egal Universal Law Academy