22.9.2012
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 287/19
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Arbeitsgericht Nienburg (Saksamaa) 27. juunil 2012 — Heinz Kassner versus Mittelweser-Tiefbau GmbH & Co. KG
(Kohtuasi C-311/12)
2012/C 287/36
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Arbeitsgericht Nienburg.
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Heinz Kassner
Kostja: Mittelweser-Tiefbau GmbH & Co. KG
Eelotsuse küsimused
1.
Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 31 ja direktiivi 2003/88/EÜ (1) artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt võib teatavates sektorites iga-aastase neljanädalase põhipuhkuse kestust kollektiivlepinguga lühendada?
2.
Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 31 ja direktiivi 2003/88/EÜ artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt võib kollektiivlepingutes sätestada, et puhkusetasu arvutamisel võetakse arvesse töötasu vähendamisi, mida on arvestusperioodil tehtud osalise tööajaga töötamise, tööseisakute või töötajast mitteoleneva töölt eemalviibimise tõttu ja mille tagajärjel ei saa töötaja iga-aastase neljanädalase põhipuhkuse eest puhkusetasu ja/või pärast töösuhte lõppemist puhkusehüvitist?
3.
Kui teisele küsimusele vastatakse jaatavalt, siis kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 31 ja direktiivi 2003/88/EÜ artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt võib kollektiivlepingutes sätestada, et puhkusetasu arvutamisel võetakse arvesse töötasu vähendamisi, mida on arvestusperioodil tehtud osalise tööajaga töötamise, tööseisakute või töötajast mitteoleneva töölt eemalviibimise tõttu ja mille tagajärjel saab töötaja iga-aastase neljanädalase põhipuhkuse eest väiksemat puhkusetasu ja/või pärast töösuhte lõppemist väiksemat puhkusehüvitist, kui ta saaks juhul, kui puhkusetasu arvutamise aluseks võetaks keskmine vähendamisteta töötasu, mida töötaja oleks arvestusperioodil saanud? Kui vastus on jaatav, siis milline on maksimaalne protsendimäär — lähtudes töötaja vähendamata keskmisest töötasust —, mille võrra tohib puhkusetasu arvestusperioodil osalise tööajaga töötamise, tööseisakute või töötajast mitteoleneva töölt eemalviibimise tõttu vastavalt siseriiklikele õigusnormidele kollektiivlepinguga vähendada, et kõnealuseid siseriiklikke õigusnorme saaks veel tõlgendada kooskõlas Euroopa Liidu õigusega?
4.
Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 31 ja direktiivi 2003/88/EÜ artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus üleriigilise kollektiivlepingu sätted, mille kohaselt ei teki töötajal õigust puhkusele aasta selliste perioodide eest, mil haiguse tõttu töövõimetu töötaja ei saanud ei töötasu ega haigushüvitist või töövõimetuse hüvitist, juhul kui selle tagajärjel on töötajal õigus lühemale kui neljanädalasele põhipuhkusele?
5.
Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 31 ja direktiivi 2003/88/EÜ artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus üleriigilise kollektiivlepingu sätted, mille kohaselt ei teki töötajal õigust puhkusetasule ja/või pärast töösuhte lõppemist puhkusehüvitisele sellistel aastatel, mil tööseisakute või töötajast mitteoleneva töölt eemalviibimise tõttu, eeskätt haiguse tõttu ei saa töötaja reaalselt brutotöötasu?
6.
Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 31 ja direktiivi 2003/88/EÜ artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus üleriigilise kollektiivlepingu sätted, mille kohaselt aegub töötaja õigus puhkusele ja puhkusehüvitisele puhkuseõiguse tekkimise aastale järgneva kalendriaasta lõppemisel, mistõttu on mitme järjestikuse arvestusperioodi vältel töövõimetu olnud töötaja võimalus iga-aastase tasustatud põhipuhkuse nõudeid liita piiratud? Kui vastus on jaatav, siis kas Euroopa Liidu õigus oleks siseriiklikusse õigusesse üle võetud paremini ja tõhusamalt, kui sellised üleriigilise kollektiivlepingu sätted jäetaks tervikuna kohaldamata või kui sätteid liidu õigusega kooskõlla viimise eesmärgil edasi arendades nähtaks üheaastase tähtaja asemel ette teatav pikem tähtaeg?
7.
Kui esimese, teise, kolmanda, neljanda ja viienda eelotsuse küsimuse hulgast vastatakse ühele või mitmele küsimusele jaatavalt, siis kas Euroopa Liidu õiguses sätestatud õiguskindluse üldpõhimõttest ja tagasiulatuva jõu puudumise põhimõttest tulenevalt tuleb võimalust tugineda tõlgendusele, mille Euroopa Kohus annab Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 31 ja direktiivi 2003/88/EÜ artikli 7 lõikes 1 sisalduvatele sätetele käesolevas menetluses tehtava eelotsusega, piirata ajaliselt kõikide puudutatud isikute suhtes, kuna siseriiklike kõrgema astme kohtute praktikas on varem otsustatud, et asjaomaseid siseriiklikke õigusnorme ja üleriigilise kollektiivlepingu sätteid ei saa tõlgendada kooskõlas liidu õigusega? Kui Euroopa Kohus vastab sellele küsimusele eitavalt, siis kas liidu õigusega on kooskõlas, et siseriiklikud kohtud tagavad siseriikliku õiguse alusel tööandjatele, kellel on õiguspärane ootus riigi kõrgemate kohtute praktika kehtivuse suhtes, õiguspärase ootuse kaitse, või on õiguspärase ootuse kaitse tagamine Euroopa Liidu Kohtu pädevuses?
(1) Euroopa parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (EÜT L 299, lk 9; ELT eriväljaanne 05/04, lk 381).
Full & Egal Universal Law Academy