20.10.2012
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 319/4
MasterCard, Inc.-i, MasterCard International, Inc.-i, ja MasterCard Europe’i 6. augustil 2012 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 24. mai 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas T-111/08: MasterCard, Inc. jt versus Euroopa Komisjon
(Kohtuasi C-382/12 P)
2012/C 319/05
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellandid: MasterCard, Inc., MasterCard International, Inc. ja MasterCard Europe (esindajad: advokaadid V. Brophy, E. Barbier de La Serre, B. Amory)
Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Banco Santander, SA, Royal Bank of Scotland plc, HSBC Bank plc, Bank of Scotland plc, Lloyds TSB Bank plc, MBNA Europe Bank Ltd, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, British Retail Consortium, EuroCommerce AISBL
Apellantide nõuded
—
Tühistada Üldkohtu 24. mai 2012. aasta otsus kohtuasjas T-111/08: MasterCard jt vs. komisjon;
—
Tühistada komisjoni 19. detsembri 2007. aasta otsus K(2007) 6474 lõplik asjades COMP/34.579 — MasterCard, COMP/36.518 — EuroCommerce, COMP/38.580 — Commercial Cards (MasterCard) (1);
—
Kohustada komisjoni tasuma käesoleva menetluse kohtukulud, sh hagejate kohtukulud Euroopa Kohtus ja Üldkohtus.
Väited ja peamised argumendid
Apellandid väidavad, et vaidlustatud kohtuotsus tuleks tühistada järgmistel põhjustel:
Esimene väide : Üldkohus on rikkunud õigusnormi ja/või oma põhjendamiskohustust seoses hinnanguga sellele, kas väidetav konkurentsipiirang oli objektiivselt vajalik. Täpsemalt on Üldkohus valesti kohaldanud objektiivse vajalikkuse väljakujunenud testi. Selle asemel, et kohaldada õiget testi, mille kohaselt on piirang objektiivselt vajalik, kui peamine tehing on ilma piiranguta võimatu või raskelt teostatav, kohaldas Üldkohus osalist testi, mille kohaselt on piirang objektiivselt vajalik üksnes siis, kui ilma selleta peamist tehingut ei oleks võimalik teostada. Lisaks Üldkohus i) ei hinnanud väidetavat piirangut ja seega objektiivset vajalikkust selle õiges kontekstis; ii) ekslikult asendas komisjoni hinnangu enda omaga; ja iii) ei kohaldanud õiget hindamiskriteeriumi.
Teine väide : Üldkohus on rikkunud õigusnormi ja/või põhjendamiskohustust seoses hinnanguga sellele, kas MasterCard on ettevõtjate ühendus. Täpsemalt rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta leidis, et pankade ja MasterCardi väidetavad ühised huvid ning pankadele jäänud otsustusvõim pärast IPO-d, sõltumata mitmepoolsetest vahendustasudest, olid piisavad, et iseloomustada MasterCardi kui ettevõtjate ühendust, kui see tegi otsuseid mitmepoolsete vahendustasude kohta. Igal juhul on pankade otsustusvõim pärast IPO-d ning pankade ja MasterCardi väidetavad ühised huvid asjassepuutumatud, et määrata kindlaks, kas MasterCard on ettevõtjate ühendus, kui see tegi otsuseid mitmepoolsete vahendustasude kohta.
Kolmas väide : Üldkohus on rikkunud õigusnormi seoses hagiavalduse mitme lisa vastuvõetavusega. Üldkohtul puudus õiguslik alus piirata sellisel viisil MasterCardi õigust juurdepääsule kohtupidamisele. Lisaks, isegi kui Üldkohtul on selline pädevus, tegi see kohus vea, kui ta leidis, et seda piirangut tuleks siinses asjas kohaldada.
(1) Kokkuvõte komisjoni 19. detsembri 2007. aasta otsusest ELT C 264, 6.11.2009, lk 8
Full & Egal Universal Law Academy