27.10.2012
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 331/14
Transports Schiocchet’ 28. augustil 2012 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 18. juuni 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas T-397/12: Schiocchet versus nõukogu ja komisjon
(Kohtuasi C-397/12 P)
2012/C 331/22
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Apellant: Transports Schiocchet — Excursions (esindaja: advokaat E Deshoulières)
Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
—
tühistada täielikult Euroopa Liidu Üldkohtu 18. juuni 2012. aasta määrus vastuvõetamatuse kohta kohtuasjas T-203/11;
—
rahuldada apellandi esimeses kohtuastmes esitatud nõuded, st:
—
mõista Euroopa Liidu Nõukogult ja Euroopa Komisjonilt solidaarselt välja SARL Trahsport Schiocchet — Excursions’i poolt kantud kahju eest hüvitis summas 8 372 483 eurot;
—
otsustada, et selliselt välja mõistetud summade pealt makstakse seadusjärgse määra alusel intressi alates ajast, mil Euroopa Komisjonile tehti teatavaks eelnev kahju hüvitamise nõue;
—
mõista apellandi kohtukulud vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artiklile 69 välja Euroopa Liidu Nõukogult ja Euroopa Komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Apellant esitab neli väidet Üldkohtu määruse vastu, millega Üldkohtus jättis ilmselge õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata tema väidetavalt kantud kahju hüvitamise nõude.
Esiteks heidab apellant Üldkohtule ette seda, et ta otsustas liidu organite rikkumise raskuse üle, kuigi liidu institutsiooni rikkumise puhul piisab ülimusliku õigusnormi lihtsast rikkumisest liidu institutsiooni poolt ning Üldkohus tohib hagiavalduse vastuvõetavuse analüüsimisel otsustada vaid rikkumise ilmse puudumise üle, mitte selle raskuse üle.
Teiseks väidab apellant, et Üldkohus ei vastanud kõigile tema argumentidele. Täpsemalt ei teinud Üldkohus järeldusi sellest, et määrus nr 684/92 (1) ei kehtestanud mingit sanktsiooni liikmesriikide suhtes, kes ei järgi selles kehtestatud lubade korda.
Kolmandaks vaidlustab apellant Üldkohtu otsuse, mille kohaselt Üldkohus leidis, et apellandi õigus tõhusale õiguskaitsevahendile on tagatud määruses nr 684/92 kehtestatud korra raames.
Viimaseks heidab apellant Üldkohtule ette seda, et ta ei tuvastanud oma otsuses komisjoni vastutust, tuginedes viimase süülisele tegevusetusele. Apellandi sõnul ei koostanud komisjon määruses nr 684/92 ette nähtud järelaruannet ega võtnud ELTL artiklit 94 rikkudes arvesse ettevõtjate olukorda.
(1) Nõukogu 16. märtsi 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 684/92 bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo ühiseeskirjade kohta (EÜT L 74, lk 1; ELT eriväljaanne 06/01, lk 306).
Full & Egal Universal Law Academy