8.12.2012
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 379/18
12. oktoobril 2012 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Ungari Vabariik
(Kohtuasi C-462/12)
2012/C 379/30
Kohtumenetluse keel: ungari
Pooled
Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: G. Braun, K. Talabér-Ritz)
Kostja: Ungari Vabariik
Hageja nõuded
1.
Tuvastada, et kuna Ungari
—
on 2010. aasta XCIV seaduse (teatavates sektorites kehtestatavate erimaksude kohta) vastuvõtmisega kehtestanud üldloa alusel elektroonilise side teenust pakkuvatele ettevõtjatele erimaksu tasumise kohustuse ega
—
ole puudutatud isikutele asjakohasel viisil teatanud oma kavatsusest muuta üldlubasid, õigusi ja tingimusi ega ole huvitatud isikutele jätnud piisavalt aega, et nad saaksid väljendada oma arvamust kavandatud muudatuste kohta,
siis on Ungari rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta artiklitest 12 ja 14 tulenevaid kohustusi.
2.
Mõista kohtukulud välja Ungari Vabariigilt.
Väited ja peamised argumendid
2010. aasta XCIV seaduses teatavates sektorites kehtestatavate erimaksude kohta on Ungari kolmes peamises majandussektoris — jaemüügi-, telekommunikatsiooni ja kogu energiavarustuse sektoris — kehtestatud uus nn erimaks, mille puudutatud isikud peavad tasuma kolmel järjestikusel aastal oma maksustamiseelselt käibelt.
Komisjon tugineb liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi toetuseks järgmistele õiguslikele alustele ja argumentidele:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/20/EÜ eesmärk on rakendada elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste siseturg lubade andmist käsitlevate eeskirjade ja tingimuste ühtlustamise ja lihtsustamise abil. Direktiivis on sellega seoses kinnitatud seadusandja veendumust, et üldloa kord ei tohi moonutada konkurentsi ega luua takistusi turule tulijatele.
Direktiivis on kehtestatud eeskirjad lubade andmise korra ja lubade sisu ning nimetatud korraga seotud rahaliste kohustuste olemuse ja ulatuse suhtes. Direktiivi artikli 12 kohaselt võivad elektroonilise side teenust pakkuvatele ettevõtjatele kehtestatud haldustasud kokku katta ainult need halduskulud, mis tekivad üldloa süsteemi, kasutusõiguste ja teatavate erikohustuste juhtimise, kontrollimise ja jõustamise käigus ning mis on seotud regulatiivse tööga, millega kaasneb teiseste õigusaktide ja haldusotsuste ettevalmistamine ja jõustamine.
Elektroonilise side teenuste pakkujatel on seoses erimaksuga lisaks halduskulude katteks võetavale tasule ja järelevalvetasule sellise täiendava tasu maksmise kohustus, mille eesmärk ei ole finantseerida — vastuolus direktiivi artikliga 12 — üldloa süsteemi kuuluvaid halduskulusid, vaid mis kehtestati Ungari eelarvekulutuste katteks.
Komisjon leiab, et kehtestatud erimaks on vaadeldav üldloa alusel elektroonilise side teenuse pakkujatele kehtestatud koormana, suurendab oluliselt teenusepakkujate finantskohustusi, piirab elektroonilise side teenuste osutamise vabadust ja on suunatud selliste kulutuste, mille katmist direktiivis ei ole lubatud, finantseerimisele ning on seega vastuolus direktiivi artikliga 12.
Lõpetuseks leiab komisjon, et Ungari ei ole puudutatud isikutele asjakohasel viisil teatanud oma kavatsusest muuta üldlubasid, õigusi ja tingimusi ega ole huvitatud isikutele jätnud piisavalt aega, et nad saaksid väljendada oma arvamust kavandatud muudatuste kohta. Ungari on seeläbi rikkunud direktiivi artiklist 14 tulenevaid kohustusi.
Full & Egal Universal Law Academy