2.2.2013
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 32/12
Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) 4. detsembril 2012 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 21. septembri 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas T-278/10: Wesergold Getränkeindustrie GmbH & Co. KG versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
(Kohtuasi C-558/12 P)
2013/C 32/17
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Apellant: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: A. Pohlmann)
Teised menetlusosalised: Wesergold Getränkeindustrie GmbH & Co. KG, Lidl Stiftung & Co. KG
Apellandi nõuded
Apellant palub
—
tühistada vaidlustatud kohtuotsus;
—
mõista hageja kasuks välja nii esimese kohtuastme menetluse kui apellatsioonimenetluse kohtukulud.
Väited ja peamised argumendid
Käesolev apellatsioonkaebus on esitatud Üldkohtu 21. septembri 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas T-278/10, mille raames tühistati ühtlustamisameti esimese apellatsioonikoja 24. märtsi 2010. aasta otsus (asi R 770/2009-1).
Apellant esitab oma apellatsioonkaebuse põhjendamiseks kolm väidet:
Esiteks leiab ta, et rikutud on määruse nr 207/2009 (1) artikli 8 lõike 1 punkti b, kuna Üldkohus tühistas esimese apellatsioonikoja otsuse põhjusel, et viimane ei kontrollinud suurenenud eristusvõimet, kuigi Üldkohtu enda järelduste kohaselt on vastandatud kaubamärgid täielikult erinevad, nii et juba sellel alusel on segiajamise tõenäosuse oht välistatud.
Teiseks väidab apellant, et rikutud on määruse nr 207/2009 artikli 76 lõiget 1 koostoimes artikli 64 lõikega 1, kuna nende sätete kohaselt on eeldatav, et Wesergold Getränkeindustrie pidi tuginema vastulause põhjenduseks toodud kaubamärkide suurenenud eristusvõimele, mis siiski ilmselt nii ei olnud. Wesergold Getränkeindustrie loobus kasutamise tõttu suurenenud eristusvõime argumendist juba vastulausemenetluses, hiljemalt siiski apellatsioonikoja menetluse käigus. Üldkohtu vastuoluline kinnitus, et Wesergold Getränkeindustrie tugines kasutamise tõttu suurenenud eristusvõimele veel apellatsioonikoja menetluses, kujutab endast asjaolude ilmset moonutamist, mille puhul ei ole vajalik uuesti tõendeid koguda.
Kolmandaks on kohtuotsus vastuolus väljakujunenud kohtupraktikaga, mille kohaselt ei too viga kaasa otsuse tühistamist, kui see viga ilmselgelt ei mõjutanud otsuse sisu. Eristusvõime küsimus on aga asjaomase otsuse sisu seisukohast asjakohatu mitte ainult tähiste erinevuse tõttu, mille Üldkohus sõnaselgelt tuvastas, vaid ka seetõttu, et juba esmapilgul oli selge, et Wesergold Getränkeindustrie poolt vastulausemenetluses esitatud dokumendid ei tõendanud kasutamise käigus omandatud eristusvõime esinemist. Üldkohus oleks pidanud lühidalt kontrollima 10. märtsil 2008 esitatud ilmselt ebapiisavate tõendite asjakohasust, selleks et vältida menetluse põhjuseta aeglustumist ning menetluskulude suurenemist.
(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).
Full & Egal Universal Law Academy