28.7.2012
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 227/22
21. mail 2012 esitatud hagi — Ålands Industrihus versus komisjon
(Kohtuasi T-212/12)
2012/C 227/38
Kohtumenetluse keel: rootsi
Pooled
Hageja: Ålands Industrihus (Mariehamn, Soome) (esindaja: advokaat L. Laitinen)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada komisjoni 13. juuli 2011. aasta otsus C 6/08 riigiabi kohta (ex NN 69/07), mida Ahvenamaa kohalik omavalitsus andis Ålands Industrihus Ab-le, ja
—
mõista kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Hageja esitab oma hagi põhjendamiseks seitse väidet.
1.
Esimese väite kohaselt ei ole kohaldatud õigesti ELTL artikli 107 lõiget 1 — tegemist ei ole riigiabiga
—
Hageja väidab, et kapitalisüstid ja laenugarantiid ei kujuta endast riigiabi, kuna selline abi ei ole moonutanud konkurentsi määral, mis võiks kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust. Komisjon on juhtumi asjaolude osas teinud ilmselge hindamisvea, eriti seetõttu, et ta leidis, et välismaiste ettevõtjate tegevus ei ole Ahvenamaal täielikult takistatud ning puuduvad sellised takistused, mis ei võimalda neil ettevõtjatel investeerida kohalikul kinnisvaraturul.
2.
Teise väite kohaselt ei ole kohaldatud õigesti ELTL artikli 107 lõiget 1 eraõigusliku investori mõiste osas — tegemist ei ole riigiabiga
—
Hageja väidab, et kõik kapitalisüstid olid kooskõlas turumajandusliku investori põhimõttega ja ei ole seega moonutanud või oli vähetõenäoline, et moonutasid konkurentsi sellisel määral, et see kahjustaks liikmesriikidevahelist kaubandust. Komisjon on meetme kooskõla osas turumajandusliku investori põhimõttega teinud ilmselge hindamisvea, kuna komisjon käsitles muu hulgas ebaõigesti ja meelevaldselt oodatavat tootlust, lähtudes üksnes ühe aasta tootlusest. Hageja väitel oli tegelik oodatav tootlus kombinatsioon aastatootlusest ja oodatavast väärtuse suurenemisest.
3.
Kolmanda väite kohaselt ei ole arvestatud olemasolevat garantiisid puudutavat abikava
—
Komisjoni ei ole arvesse võtnud asjaolu, et pakutud garantiidest vähemalt kaks olid juba olemasolevas abikavas hõlmatud.
4.
Neljanda väite kohaselt on asjaolusid hinnatud ebaõigesti ja otsus on põhjendamata
—
Kui kõigele vaatamata käsitada kõnesolevaid meetmeid riigiabina, on tagastamisele kuuluvad summad siiski arvutatud valesti. Esiteks, komisjon on nõrga, puuduliku ja äärmiselt põgusate põhjenduste alusel meelevaldselt sedastanud, et tagastamine hõlmab kogu investeeritud kapitali. Teiseks, komisjon on puudulike põhjenduste alusel meelevaldselt määranud garantiidega seotud riigiabi elementide summa põhjendamatule ja ebareaalsele tasemele. Hageja väidab, et komisjoni põhjenduste puudulikkus ja meelevaldsus muudab tema jaoks komisjoni väidete ümberlükkamise praktiliselt võimatuks.
5.
Viienda väite kohaselt ei ole õigesti kohaldatud viitemäärasid käsitlevaid eeskirju
—
Komisjon on garantiidega seotud riigiabi elementide arvutamisel kohaldanud oma teatist viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (1) tagasiulatuvalt. Sellise ebaõiglase tagasiulatuva kohaldamise tulemusel kehtestati tagastamisele kuuluva garantiidega seotud riigiabi summa kõrgemas määras, kui see oleks olnud siis, kui neil oleks olnud arvutuse aluseks õige dokument, mis hageja väiteil on komisjoni teatis 97/C 273/03 (2) viite- ja diskontomäärade kohta, mis kehtis ajal, mil garantiid anti.
6.
Kuuenda väite kohaselt oli hagejal abi suhtes õiguspärane ootus
—
Hagejal oli eespool esimeses, teises ja kolmandas väites esitatud asjaolude põhjal õiguspärane ootus, et kohaliku omavalitsuse meetmed ei kujutanud endast õigusvastast riigiabi. Sellegipoolest tõstatas hageja küsimuse kohalikus omavalitsuses, kus kinnitati, et meetmed kuuluvad selliste abikavade hulka, millest on teavitatud.
7.
Seitsmenda väite kohaselt seab komisjoni otsus ohtu õiguskindluse ja piirab ELTL-i artikliga 345 tagatud omandi õiguslikku režiimi
—
Komisjon on jätnud täielikult tähelepanuta konkureerivad investeeringud, mida tegi Mariehamni omavalitsus, mistõttu muutub hageja jaoks võimatuks kohelda aktsionäre tagastamise olukorras vastavalt Soome äriõiguse siduvatele sätetele ühtemoodi. Komisjoni tegematajätmine moonutab seega majanduslikku lõpptulemust nende jaoks, kes olid sellega kuidagi seotud, mis tähendab, et otsust rikub ELTL artiklit 345, mille kohaselt aluslepingud ei mõjuta mingil viisil omandi õiguslikku režiimi liikmesriikides.
(1) ELT 2008 C 14, lk 6.
(2) EÜT 1997 C 273, lk 3.
Full & Egal Universal Law Academy