8.12.2012
ET
Euroopa Liidu Teataja
C 379/30
19. oktoobril 2012. aastal esitatud hagi — Pilkington Group versus komisjon
(Kohtuasi T-462/12)
2012/C 379/51
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Pilkington Group Ltd (St Helens, Ühendkuningriik) (esindajad: solicitor J. Scott, solicitor S. Wisking ja solicitor K. Fountoukakos-Kyriakakos)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
—
tühistada ELTL artikli 263 alusel Euroopa Komisjoni 6. augusti 2012. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata taotlus konfidentsiaalsusnõuete kohaldamiseks (Otsus K(2012) 5718 lõplik) (Juhtum nr COMP/39.125 — Autoklaas) (ja eelkõige artikkel 4 jj); ning
—
mõista kohtukulud välja kostjalt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.
1.
Esimene väide, et kostja rikkus ELTL artiklit 296, Ärakuulamise eest vastutava ametniku volituse (1) artiklit 8 ja põhiõiguste harta artiklit 41 ning hea halduse põhimõtet, kuna ta ei analüüsinud nõuetekohaselt hagejad üksikasjalikke argumente ning esitas nende kohta ebapiisavad põhjendused.
2.
Teine väide, et kostja rikkus EL õigust (eelkõige ELTL artiklit 339, nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (2) artiklit 28, Ärakuulamise eest vastutava ametniku volituse artiklit 8), kui ta otsustas avaldada teabe, mis vastavalt õige õigusliku kriteeriumi alusel läbiviidud hindamisele on ametisaladuse hoidmise kohustuse alla kuuluv teave, kuna komisjon:
—
ei kohaldanud õiget õiguslikku kriteeriumi,
—
eksis hinnangu andmisel sellele, kas kõnealune teave on ärisaladus või muu konfidentsiaalne teave;
—
kasutas asjassepuutumatut kriteeriumi nagu see, et teave käsitleb väidetava rikkumise sisulisi asjaolusid; ning
—
eksis hinnangu andmisel, kas avalikustamist õigustavad ülekaalukad huvid, eelkõige lähtudes komisjoni enda seisukohast keelduda sarnast teavet sisaldavate dokumentidega tutvumise võimaldamisest ja Euroopa Kohtu praktikast, mis loob üldise eelduse, et selline teave on konfidentsiaalne ja seda ei tohi avalikkusele avalikustada.
3.
Kolmas väide, et kostja rikkus EL õigust, kuna ta rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet sellega, et ta oli hageja juhtumi osas seisukohal, mis on hagejale ebasoodsam võrreldes seisukohtadega, mille ta on võtnud sarnases olukorras olevate teiste ettevõtjate suhtes viimasel ajal või samaaegselt toimunud menetlustes.
4.
Neljas väide, et kostja rikkus EL õigust, kuna ta rikkus õiguspärase ootuse põhimõtet sellega, et hagejal oli õiguspärane ootus selle suhtes, et saadud või komisjonile esitatud konfidentsiaalne teave on konkurentsimenetluste kontekstis avalikustamise eest kaitstud.
5.
Viies väide, et kostja rikkus EL õigust (eelkõige ELTL artiklit 339, nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklit 28, Ärakuulamise eest vastutava ametniku volituse artiklit 8), kuna ta otsustas avalikustada teabe, mille alusel saab tuvastada kindlad isikud.
6.
Kuues väide, et kostja rikkus proportsionaalsuse põhimõtet ja määrust (EÜ) nr 1049/2001 (3) (eelkõige artikli 4 lõiget 2 jj), kuna võttis kõnealuse teabe avalikustamise ebaproportsionaalse meetme ning hoidis kõrvale nimetatud määruse põhimõtetest ja menetlustest.
(1) Euroopa Komisjoni presidendi 13. oktoobri 2011. aasta otsus 2011/695 ärakuulamise eest vastutava ametniku ülesannete ja pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes (ELT L 275, 20.10.2011, lk 29).
(2) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
Full & Egal Universal Law Academy